Kirjutasin siinsamas blogis kaheksa aastat tagasi, kuidas inglise sõnade enter ja exit eeskujul kiputakse turule sisenema ja sealt väljuma. Vahepeal tundus, et see tendents taandus: hakati jälle turule minema ja tulema, oldi turul ja kui vaja, siis lahkuti sealt, olenemata sellest, kas tegu oli aktsiaturu, võlakirjaturu, kullaturu, kütuseturu või avaturu, sadamaturu või Nõmme turuga.

Suur osa inimestest töötab praegu teistmoodi. Kasutusele on tulnud uusi termineid.

Oleme teada saanud, et õige on kirjutada koroonaviiruse haigus COVID-19 või koroonaviirus või COVID-19 või lihtsalt viirus, aga mitte koroonaviirus COVID-19 ega COVID-19 viirus vms, sest COVID-19 tuleb ingliskeelsest lühendist COronaVIrus Disease ja aastaarvust, mil see avastati. Viiruse enda nimi on hoopis SARS-CoV-2.

Samuti on mõnda terminit hakatud rohkem kasutama ja osa neist on käigupealt korrastunud: algsest distantstööst on saanud kaugtöö ja distantsõppest digiõpe või e-koduõpe (sest nii koduõpe kui ka kaugõpe võivad tähendada ka teistsugust õppevormi).

Sõnadest panus ja panustama on viimase üheksa aasta jooksul juba mitu korda juttu tehtud, näiteks artiklites „Üheülbalised eurosõnad“ (lk 21–23), „Kimbuke sõnasoovitusi“ (lk 12) ja „Kas moodsalt või selgelt?“ (lk 40–41). Kui algul võtsid meie keeles võimust sõnad panus ja panust andma, siis praegu kuuleb kolleege kurtmas, et iga kirjatüki kohustuslikuks osaks on saanud panustama, mis vahel kordub järelejätmatult lõigust lõiku ja tekstist teksti. Seepärast tehkem juba ilmunud materjali põhjal lühikokkuvõte selle sõna käitumisest ja asendusviisidest.