Sõnadest panus ja panustama on viimase üheksa aasta jooksul juba mitu korda juttu tehtud, näiteks artiklites „Üheülbalised eurosõnad“ (lk 21–23), „Kimbuke sõnasoovitusi“ (lk 12) ja „Kas moodsalt või selgelt?“ (lk 40–41). Kui algul võtsid meie keeles võimust sõnad panus ja panust andma, siis praegu kuuleb kolleege kurtmas, et iga kirjatüki kohustuslikuks osaks on saanud panustama, mis vahel kordub järelejätmatult lõigust lõiku ja tekstist teksti. Seepärast tehkem juba ilmunud materjali põhjal lühikokkuvõte selle sõna käitumisest ja asendusviisidest.

Sõnaga täiendama väljendatakse olemasoleva täiustamist, senise uuendamist või värskendamist:

·       Täiendasin end roosikasvatuse vallas.

·       Uues ÕSis on täiendatud sõnaseletusi ja muuttüübistikku.

·       Ilmunud on raamatu järgmine, täiendatud ja parandatud trükk.

·       Tabelit täiendatakse esmaspäeval ajakohaste arvandmetega.

·       Tartu ja TTÜ õigusõpe täiendavad üksteist, mitte ei dubleeri.

·       Uudist täiendatakse!

Ma arvasin, et ta läheb ise ära. Hääbub tasapisi meie keelepildist. Jõuab lõpuks toorkeelendite prügimäele ja ununeb. Meid ei mõjuta ju enam vene keel ja inglise keeles teda sellisel kujul ei ole. Aga ei. Endiselt lösutab ta meie tekstides, tunneb end mugavalt ega plaanigi astuma hakata.

Räägin russitsismist näol (vn в виде), mille võib koos teiste pseudokaassõnadega osas, suunas ja lõikes kimpu siduda ja ühte patta panna. Nende kõigi tunnusjoon on see, et neid võõrkehi ei ole meie keelde tegelikult vaja, sest meil on omad abivahendid olemas.