23. oktoobri Postimehes räägivad keeleteadlased, et õpetajad, toimetajad ja tõlkijad kasutavad oma töös nn ebasoovitatavate sõnade loendeid. Selle põhjusena nimetati mugavust ja ajanappust. Loendipõhine tegevus on keeleteadlaste sõnul ajast ja arust ning taunitav tegevus. Pakun nüüd sel teemal keeletoimetaja vaatenurka ja mõtisklen veidi veel.

Sõnade saamise viise on mitmesuguseid. Üks neist on võtta uus sõna teisest keelest mugandina üle. Mugand on võõramaa sõna, mis on muudetud enda keele päraseks, et seda oleks hea hääldada, kirjutada, käänata ja pöörata. Üks selline mugand on häkaton, mis on tulnud eesti keelde inglise keele lühendsõnast hackathon (hacking + marathon).

Emakeelepäeva paiku täitus meil esimene koroona-aasta. See on toonud paljude ellu suuri muutusi, sundinud tegema ühiskonnaelus ümberkorraldusi ning samal ajal mõistagi täiendanud ja muutnud ka eesti keele sõnavara.