Äriühingutel on erinevad õigusvormid, mida väljendatakse ärinimele lisatava sõna (osaühing, aktsiaselts, usaldusühing jm) või lühendiga (OÜ, AS, UÜ jm). Äriseadustiku § 9 lg-s 4 on räägitud sellest, et õigusvormi näitava tähise võib kirjutada põhinime ette või järele. Seega antakse seadusega neli võrdset võimalust õigusvormi väljendamiseks: Osaühing Kirju Kukk ja Kirju Kuke Osaühing; OÜ Kirju Kukk ja Kirju Kuke OÜ. Kõiki nelja varianti kasutavad firmaomanikud ka meelsasti.

Eesti keele lausete sõnajärg ei ole alati vaba. Mõnikord tuleb sõnade rittapaigutamisel hoolikalt jälgida, mis millega kokku panna, et ei tekiks mõttenihet. Tänases hooajaeelses blogikandes vaatleme, kuidas sõnade hooletu järjestamine võib tekitada mitmemõttelisust. Osa lauseid pärineb mu meelisajalehest Postimees, ent esitatud on ka muid kätte sattunud näiteid.    

Üldiselt öeldakse, et eesti lauses on sõnade järjekord vaba. Ent täiesti suvaliselt sõnu ritta seades võib juhtuda, et me ei saa üksteisest päris täpselt aru.

Sõnade asukoht lauses sõltub tegelikult sageli sellest, mida me soovime rõhutada. Reegleid, kuidas sõnu ritta seada, on mitu, aga heitkem täna põgus pilk neist ühele, milles eksimine on viimasel ajal küllalt sage.