Üldteada on see, et mida rohkem on keerukaid sõnavorme ja liiteid, seda raskem on teksti lugeda. Puhtakujulisemad nimi-, omadus-, tegu- või määrsõnad on nii mõneski kontekstis lihtsamad ja selgemad.

Eesti keeles saab nimisõna omadust väljendada mitme sõnavormiga, mis vastab küsimusele missugune? Muu hulgas saab seda teha öeldistäitelise v- või tav-lühendiga: uudis on rõõmustav, tunne oli rõhuv, see väide on mõjuv, suurused on võrreldavad, kvalifikatsioon on kaheldav. Selline konstruktsioon on eesti keeles grammatiliselt igapidi korrektne ja vajalik, kuid kui sedalaadi stiiliga üle pingutada, omandab tekst ametnikukeele hõngu ja kantseliitlikkuse meki.