Päevakera keeleblogi alustas seitsmendat aastat

Meie üllatuseks tabas see saatus kohe sama aasta kevadel avaldatud nõuandeid eestikeelse kirja alustamise ja lõpetamise kohta. Toonased soovitused ja reeglid kehtivad endiselt: nagu internetieelsel ajastul nii on ka nüüd korrektne mitte panna tervitusrea lõppu koma. Sinna käib kas hüüumärk (Tere!) või mitte midagi (Tere) – kirjutaja maitse järgi. Teine levinud aps on lõpetada komaga hüvastijäturida. Nii soovib kirja autor justkui midagi iseendale (*Peatse kohtumiseni, Eesnimi), sest koma on lausesisene kirjavahemärk, isegi kui lause asub kahel real. Soovlause lõppu sobib eesti keeles hüüumärk (Peatse kohtumiseni!), ent paljud teised kinnisväljendid (Parimate soovidega / Tervitades jne) tuleb jätta lõpumärgita. Muide, me ei ole näinud ühtegi koolitusrühma, kus ei oleks uudis, et email (ja selle hääldus [iimeil]) on ingliskeelne sõna, mille eesti vasted on hoopis e-kiri ja meil.

Oleme blogis käsitlenud ka laiemaid keeleteemasid, näiteks selgitanud, mis kasu on keeletoimetajast, kuidas soovitame kavandada keelekoolitust ja mida arvata keele muutumisest.

Suurest ja väiksest algustähest oleme kirjutanud seoses asutusenimetuste, Eesti/eesti ja muude sõnadega.  Koolitustel pakub osalejatele suurt huvi numbrite kirjutamine. Uurige näiteks meie postitusi sellistel teemadel nagu arvude ja numbrite rühmitamine, nullide asendamine sõnaga, järgarvud ja kellaaeg. Ka tabelite ja jooniste vormistamine tekitab sageli küsimusi.

Kõige rohkem oleme andnud näpunäiteid üheülbaliste, kulunud ja võõrmõjuliste sõnade (nt koheselt, oluliselt, antud, ekspertiis, silotorn) asendamise kohta. Kantseliidi teemal on meil pakkuda veel esimene, teine ja kolmaski üldistav postitus. Kujundlikud väljendid on keeles küll igati loomulik ja vajalik nähtus, ent kui kasutada iga päev samu kujundeid, ei rikasta see enam keelt. Seepärast oleme muu hulgas kirjutanud sellistest sõnadest nagu võti-, sisend ja väljund.

Kohtumiseni juba kuu aja pärast järgmisel keeleteemal!

Päevakera pere