Miks ei tasu kasutada sõnu „koheselt“, „oluliselt“, „tõsiselt“?

lt-liitelised määrsõnad moodustatakse tavaliselt omadussõnadest, vahel ka kesksõnadest. Näiteks omadussõnadest rahulik, vaikne, arusaamatu ja tõenäoline saab luua määrsõnad rahulikult, vaikselt, arusaamatult ja tõenäoliselt; kesksõnadest läikiv ja allkirjastatud tekivad läikivalt ja allkirjastatult. Selline sõnamoodustus on loomulik ja kaasneb meie keelekasutusega iga päev.

Olukord on aga teine siis, kui meil on juba üks määrsõna olemas, sellest tehakse omadussõna ja tollest omakorda uus määrsõna. Näiteks ajamäärsõnast kohe saadud omadussõna kohene on aluseks teisele ajamäärsõnale koheselt. Tulemuseks on kaks määrsõna (kohe ja koheselt), mis on sama tähendusega, kuid erineva vormi ja pikkusega. Nagu rahandusminister ütles, levib arvamus, et lt-liitega pikem sõna annab tekstile kaalu juurde, seepärast eelistatakse seda meelsasti bürokraatlikes ametnikutekstides – peamiselt õigus- ja halduskeeles. Sageli tundub mõnes asutuses, et kui sealne töötaja kasutab tekstis mitut lt-liitelist sõna, siis ta oskab n-ö õiget keelekasutust, kuulub siseringi. Selle üheülbalise kantseliitlikkuse tõttu kannatab aga tekst, mis muutub keerukamaks ja kohmakamaks ega ole lugejale mugav. Kui on võimalus valida algvormi (kohe) ja liitega vormi (koheselt) vahel, siis võiks teha valiku ikkagi esimese, lihtsama kasuks, liiatigi kuna tähendus sellest ei kannata.

Heidame pilgu näiteks võlaõigusseadusesse. Sealsetest arvukatest lt-liitelistest määrsõnadest on täiesti omal kohal vähemalt pooled: mõistlikult, esmalt, piisavalt, täpselt, mõistlikult, õigustatult, avalikult, arusaadavalt, kirjalikult, vähemalt, notariaalselt,
rahaliselt, ühiselt, tahtlikult, pahauskselt, erakorraliselt, osaliselt, täielikult, solidaarselt, selgelt, tavaliselt, tungivalt. Kuid on ka hulk sõnu, mille lt-vorm pole tarvilik, sest lühem vorm on keeles olemas. Sageli sobib paremini ka mõni teine sõna:

Liigses lt-tuhinas on tarvitusele tulnud ka sellised sõnad, millel küll lühivormi ei ole, kuid mis on sellele vaatamata tarbetud, igavad ja raskepärased. Igiammused ja ületarvitatud on vastavalt, lähtuvalt, tingitult ja tulenevalt, mille asendamiseks sobivad imehästi tagasõnad põhjal, järgi, alusel, toel, isegi kohaselt. Fraasis hea usu põhimõttest lähtuvalt ~ tulenevalt asemel võiks öelda hea usu põhimõtte järgi ~ alusel või hea usu põhimõttest lähtudes; selmet kirjutada vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule, võiks eelisvariant olla hoopistükkis käesoleva paragrahvi lõike 7 järgi ~ põhjal ~ alusel ~ kohaselt.

Viimasel ajal on moodi läinud veel kaks lt-liitelist sõna, mis on nii kõvasti ära kulutatud, et ei tähendagi enam varsti midagi. Need on oluliselt ja tõsiselt, mille taga on osaliselt ka inglise significantly ja seriously. Jätkem vaatluse alt välja juriidiline oluliselt rikkuma ja tegusõna tõsiselt võtma ning tuletagem meelde teistes tähendustes lt-vormide lihtsamad ja täpsemad sünonüümid:

Mõistagi on asendusvariante veel palju ja iga keelekasutaja võib valida nende hulgast endale meelepärase.

Lõpetuseks tahaksin aga juhtida tähelepanu ühele väga huvitavale õigustekstide väljendile. Nimelt on nendes juttu oluliselt tähtsatest riiklikest küsimustest ja olulise tähtsusega riiklikest küsimustest. Esimeses fraasis on lt-liiteline vorm, teine aga selle alus – omadussõna. Kui aga mõelda omadussõna tähenduse peale, siis meenub kindlasti, et sõnad oluline ja tähtis on ju sünonüümid. Mis on siis oluliselt tähtis või olulise tähtsusega? See oleks otsekui tähtsalt tähtis või tähtsa tähtsusega. Ehk aga hoopis väga või eriti tähtis?

Niisiis: kaalutagu lt-liitelise määrsõna otstarbekust, kui sama tähendusega lühivorm on olemas, kui paberliku vormi asemel saab kasutada inimlikku või kui lt-vorm on ära leierdatud.

Sirje Mäearu on lt-liitelistest määrsõnadest pikemalt kirjutanud 2005. aasta Keeles ja Õiguses, keelenõuande teises kogumikus ja keelehooldekeskuse rektsioonivihikus.