Keelepõllule on asutud püstitama „silotorne“

Vahel võib mõne sellise ülevõtmisega kaasneda aga segadus vähemalt kolmel põhjusel:

1)  on veel inimesi, kes ei oska inglise keelt sel määral, et saaks ülekantud tähendusest aru (näiteks vilepuhuja võib tekitada mõttelünga, ent eestikeelne võrdkujund lokulööja oleks selgem);

2) me ei pruugi alati suuta eristada, millal on tegu otsese, millal ülekantud tähendusega (näiteks sõna key otsetõlke tormijooksu ajal oli raske mõista, kas võtmetehnoloogia on peamine, põhi-, alustehnoloogia või võtmete valmistamise tehnoloogia)

3) selline ülekanne ei ole alati vajalik, eriti kui meil on oma keeles nii otseseid kui ka kujundlikke väljendeid küllalt (näiteks on viimasel ajal selgusetu, mis ajahetke tähistavad täna või päeva lõpuks, aga sõnade praegu, tänapäeval, lähiajal või lõpuks, lõppude lõpuks, kõige tulemusena puhul oleks asi ühemõttelisem).  

Kohmakad ja vahel täitsa sobimatud kujundid tulevad meie keelde enamjaolt tõlkelaiskusest. Sageli muutuvad nad moesõnadeks. Oleme näiteks läbi põdenud piloodi (pilot), rohujuure tasandi (grassroot level), lülitamise (switch), sisendi (input) ja paljude teiste inglise kujundite ülimalt nakkavad viirused, mille tagajärjel on algsest eritähendusest saanud lõpuks universaalne, mida võib igal otstarbel pruukida.

Nüüd ongi jõudnud järg uue sedalaadi kujundsõna kätte.

Riigikontroll: Eesti edu pärsib silotornide probleem. (Äripäev)

Tööandjad: tööturu probleemide lahendamiseks peavad silotornid koostööle asuma. (Tööandjad).

Hannes Rumm: Eurorahaga silotorni-Eesti poole. (Delfi)

Erinevad õppeained ei peaks olema kui silotornid, ütles aga haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski … (Postimees)

Akadeemik Vilo: kvaliteedihüppeks tööstuses tuleb andmed «silotornidest» vabaks lasta. (Postimees)

«Silotornide» piiride lõhkumine tähendaks sisuliselt ministeeriumide praegusel kujul kaotamist ja keskse valitsusaparaadi moodustamist. (Postimees)

Eilsed sündmused annavad lootust, et erakondlik egoism, mis kõrgus nagu noodsamad «silotornid», mida riigireformi eestvedajad kujundlikuks näiteks tuua armastavad, on viimaks ometi ületatud (Postimees)

Tekib tunne, et PPA elab oma elu ja siseministeerium, kelle alluvuses ta on, tegeleb kõrvalasuvas silotornis teiste asjadega,“ ütles Talvik. (Õhtuleht)

Nagu näha, on silotorn jõudnud meie keelde hoopis teises tähenduses, kui me seda senikaua oleme tundnud. Näib, et ka selle moesõna kasutajad pole kindlad, kas lugeja täpselt aru saab. Seepärast on kõikides kirjutistes uus tähendus ka lahkelt üle seletatud:

Riigikontroll näeb järjest sagedamini olukordi, kus riigiasutuste üksikud tegevused või projektid on oodatud tulemused rohkem või vähem saavutanud, kuid üldine probleem pole lahenenud. (Äripäev)

Kuid tuleb tõdeda, et silotornid ehk eri ministeeriumid ja nende haldusalad ei suuda Eestis piisavalt heal tasemel koostööd teha ning igaüks toimetab pigem omaette. (Tööandjad)

Äsja seletas Garri Raagma Tartu Ülikoolist silotorni-Eesti mõistet just euroraha efektiivsest kasutamisest rääkides nii: "Eesti jätkab süveneva harukondliku juhtimise kursil, kus üks ametkond ja projektijuht ei tea, mida teine ametkond ja projektijuht teeb. Kohalikud omavalitsused on killustunud ja maakondlikku ühtset haldust enam ei ole." (Delfi)

Andmekasutuse optimeerimine eeldab valmidust koostööks – ei saa olla kinniseid eraldiseisvaid «silotorne», mille sisu ei ole teise tarbija jaoks kasutatav. (Postimees)

Analüüsi kohaselt on Eesti ministeeriumid kapseldunud nn silotornidesse ja koostöö puudumine põhjustab tihtipeale tegevuste dubleerimist. (Postimees)

Seega siis tähendab silotorn seda, et midagi tehakse teistest eraldi, omaette, ilma koostööta. Tõepoolest meenutab kujund silotorni, suletud tornikujulist mahutit, kuhu sööt, tsement või muu aine seisma pannakse. Kuid kas meil on seda kujundit vaja teisest keelest üle võtta, kui me peame seda pidevalt selgitama ja selle asemel oleks lihtsam kasutada omi?

Kui vaatame, mida meie oma tohutu sõnavaramu meile pakub, siis erinevaid allikaid, eeskätt saiti keeleveeb.ee uurides selgub, et meil on sama tähenduse väljendamiseks küllaga vahendeid, nii neutraalseid kui ka hinnangulisi, nii otseseid kui ka kujundlikke.

Tegusõnu (koos määrsõnadega, mida saab ka eraldi kasutada):

·        eraldi/eemale/kõrvale hoidma,

·         eraldi/eraldiseisvalt/omaette/isoleeritult/üksinda/üksikult/lahus tegutsema,

·         seltsimatult/omatahtsi toimima

·         olema isolatsioonis,

·         kapselduma,

·         keskenduma ainult ühele valdkonnale,

·         iga valdkonda ühekaupa käsitlema,

·         ainult enda huvides tegutsema,

·         ainult oma vaatevinklist nägema

·         oma mätta otsast / oma kandi pealt vaatama,

·         oma mätta/nina otsast kaugemale mitte nägema,

·         oma teed/rada kõndima,

·         oma joru ajama,

·         oma nurgas kükitama,

·         oma urus/kambrikeses istuma,

·         vanemast sõnavarast irruli olema,

·         mõnes kontekstis ehk ka tegutsema nagu luik, haug ja vähk.

Nimisõnu:

·        erak,

·         üksiklane,

·         nurgas istuja,

·         omaette nokitseja

·         koostööpelgur/-põlgur.

Vanemaid kõnekäände ja fraseologisme:

·        istub kui nui/nunn nurgas,

·         on nagu kamakäkk/pastel nurgas,

·         sööb üksi nagu isane kass.

Täpseimalt tähistab silotorni-kujundit minu arvates väljend nagu tigu oma kojas/karbis istuma või sinna pugema. Ja kui igaüks on oma kotta tõmbunud, lähebki ühine tegutsemine teosammul.

Sellise eraldi nokitsemise võiks lõpetada see, kui kõik tulevad oma nurgast keskpõrandale kokku, hakkavad koostööd tegema, ühiselt tegutsema, käsikäes edasi minema, seltsis sammuma, lähevad konnaperspektiivilt üle linnuperspektiivile, näevad üldpilti, ühinevad, lõimuvad, põimuvad jne.

Üks isiklik mõte veel. Ma ei tea, kuidas teistel, aga minu jaoks kaasneb sõnadega silo ja silotorn mingi ebamääraselt ebameeldiv hõng, ehkki tänapäeval võib kõik siloga seonduv olla lõhnavaba. Kui seda sõna kasutada, tekib tunne, et asi haiseb. Ega see pole ometi selle kujundi kasutamise lisaeesmärk?