Kuidas kirjutada järgarvu?

Kõigepealt võiks üle korrata üldreeglid, mis on kirjas ka ortograafias. Järgarve kasutatakse järjekorra märkimiseks ja neid saab kirjutada kahel viisil:

1) araabia numbritega, sealjuures tuleb nende taha panna punkt, mille järel on omakorda tühik:

1. ehk esimene, 23. ehk kahekümne kolmas, 654. auto ehk kuuesaja viiekümne neljas auto, 2134. aasta ehk kahe tuhande ühesaja kolmekümne neljas aasta, 13 000. ostja ehk kolmeteistkümne tuhandes ostja

2) Rooma numbritega, sealjuures ei panda nende taha punkti, kuid nende ja järgmise sõna vahel on tühik:

V ehk viies, XX ehk kahekümnes, CCCLXXXV versioon ehk kolmesaja kaheksakümne viies versioon, MMXIII aasta ehk kahe tuhande kolmeteistkümnes aasta

Kui lisada Rooma numbri järele punkt, vastab see küsimusele mitmendaks? Seda võib pruukida näiteks mõnes loetelus.

I. ehk esiteks, II. ehk teiseks, III. ehk kolmandaks

Viimasel ajal näib, et punkti panekut araabia numbriga järgarvu järele ei peeta enam vajalikuks või kui seda tehaksegi, kirjutatakse see järgmise sõnaga ilma tühikuta kokku. Selliseid näiteid leiab tekstidest palju:

2012 aastal vähenes Eesti rahvastik 6629 inimese võrra
3 peatüki 1 jao lõige 2.
Liiklusõnnetus juhtus Tallinna-Tartu maantee 14.kilomeetril
Juhatuse 3.märtsi 2009a otsust muudeti 12.mail 2013a.

Korrektne on aga 2012. aastal; 3. peatüki 1. jao; 14. kilomeetril; 3. märtsi 2009. a ~ aasta, 12. mail 2013 ~ 2013. a ~ aastal.

Olen kuulnud kaht põhjendust, miks seda tehakse. Esiteks levib see pidev nüüd-on-ju-kõik-vabaks-antud-väide. Sellega ei saa mõistagi nõustuda – reeglid olid, on ja loomulikult ka jäävad. Teiseks näib olevat tegu trükkimismugavusega. Nimelt on paljudel näiteks Wordis selline seadistus, et pärast punkti suurtähestatakse järgmine sõna automaatselt. Seetõttu algab näiteks aastaarvude kirjutamisel sõna aasta esisuurtähega. Selle vältimiseks on otsustatud järgarvupunkt ära jätta või kirjutada selle järele ilma tühikuta sõna või lühend. Mugavuse või kiirustamise arvelt ei saa aga õigekirjareeglites järele anda. Tähe suurekstegemise saab tühistada kombinatsiooniga Ctrl + z. Teine võimalus on võtta automaatseade lihtsalt maha ja kirjutada ise lause algusse suur esitäht.

On ka kolmas põhjus, miks punkti ei panda – see on laiskus ja ükskõiksus oma keele vastu. Selle üle pole aga siinse lugejaga mõtet arutleda, sest laisk ega ükskõikne inimene ei kuulu selle blogi sihtrühma.

Miks siis seda punktikest nii väga vaja on? Esmajoones muidugi sellepärast, et eristada järgarvu põhiarvust. Punktist sõltub vahel lause tähendus:

Sportlane tähistas oma 10 võitu vs. Sportlane tähistas oma 10. võitu.
Ujumisvõistlusel osalesid 11 klassi õpilased vs. Ujumisvõistlusel osalesid 11. klassi õpilased.
50 puitriiulile pandi keskkonnamärgis vs. 50. puitriiulile pandi keskkonnamärgis.
Kinnipeetav peab kohale ilmuma 24 nädalal vs. Kinnipeetav peab kohale ilmuma 24. nädalal.
Kordamisküsimused 18 peatüki kohta vs. Kordamisküsimused 18. peatüki kohta

Seega on punktil meie arvumajanduses oma koht, mille tähelepanuta jätmisel võib segadus tekkida. Punktiga ei tasu ka üle pingutada, nagu on tehtud järgmistes lausetes:

Osavõtutasu on 140.eurot.
Ta oli ministriks saades vaid 32. aastane.
Summa on kolme aastaga 3.kordistunud.

Kahes esimeses lauses on punkt üleliigne ja korrektne on 140 eurot ja 32aastane ~ 32-aastane. Viimases näites on numbrilembus lihtsalt liiga suureks paisunud ja parem oleks kolmekordistunud.

Tasub üle korrata veel mõni järgarvupunktiga seotud tahk. Oma mõtetele olen saanud tuge Sirje Mäearult („Keel ja Õigus” 2000–2004, lk 173–174), Argo Mundilt („Õiguskeel 2005–2007”, lk 219–220, „Keelenõuanne soovitab 4”), Maire Raadikult („Väikesed tarbetekstid”, lk 136) ja EKI keelenõuandelt.

1. Järgarvud 1.–10. võiks kirjutada jooksvas tekstis sagedamini sõnaga: pigem mitte 6. korda, vaid kuuendat korda, pigem mitte 3. aasta, vaid kolmas aasta, pigem mitte 5. laps, vaid viies laps jne. Nii saaks parandada ka mõne eeltoodud näitelause. Kuupäevade, klasside, statistika, õigusrekvisiitide vm puhul võib jätta muidugi numbrikirjutuse.

2. Kuigi üldreegli järgi tuleb järgarvupunkti taha panna tühik, siis ei kehti see kolmel puhul. Otse punkti järele läheb

a) klassinumbri taha pandud täpsustav täht: nt 6.a, 1.b, 12.c,
b) daatumites kuupäeva järele numbriga kirjutatav kuu 25.06, 04.08,
c) daatumites numbriga kuu järele kirjutatav aastaarv: 25.06.2002, 04.08.2005.

3. Õppeaastate, hooaegade vm järjestikuste aastaarvude kirjutamisel võib need eraldada:

a) kaldkriipsuga, mis kustutab esimese järgarvu punkti: 2013/14. õa, 2012/2013. talvehooaeg,
b) mõttekriipsuga, mis ei kustuta kumbagi punkti: 2013.–14. õa, 2012.–2013. talvehooaeg,
c) sidekriipsuga, mis ei kustuta kumbagi punkti: 2013.-14. õa, 2012.-2013. talvehooaeg.

NB! Need kolm varianti on võimalikud vaid järjestikuste arvude puhul.

4. Muudes vahemikes olev side- või mõttekriips ei kustuta punkti kuupäevade ega aastaarvude vahel, kuid nad teevad seda numbriga kirjutatu kuude vahel, sest kuusid ei saa järgarvuna lugeda. Niisiis tuleb kirjutada

24.-25.06 ~ 24.–25.06 (või 24.-25. juuni ~ 24.–25. juuni)
1945.–2011. aastal
15.10–16.12 (või 15. oktoobrist 16. detsembrini)

Siiski on olemas ka võimalus, mil kuu numbri taha pannakse vahemikus punkt. See juhtub siis, kui daatumis on ka ühine aastaarv, mida ei korrata: 15.10.–16.12.2013.

5. Kui järgarvud jäävad pikemas loetelus kõrvuti, ei kustuta nende vahele asetatav koma järgarvupunkti:

2005., 2008., 2010. ja 2013. aastal
7., 9., 10. ja 12. klass

6. Aastakümnete kirjutamisel järgarvuna on kaks viisi:

a) liitega ndad, mille puhul ei lisata sõna aastad: 1990ndad ~ 1990-ndad, 2000ndatel ~ 2000-ndatel,
b) järgarvupunktiga, mille puhul ei kasutata liidet, kuid lisatakse sõna aastad: 1990. aastad, 2000. aastatel.

Valida tuleb kas üks või teine kirjutusviis. Variandid 1990.ndatel ja 2000ndatel aastatel väljendavad järgarvu mitu korda ja selline liiasus pole otstarbekas.

7. Üksikarvude väljendamisel pole nda-liide enamjaolt tarvilik, nt

mitte 13ndale kohale, vaid 13. kohale
mitte 2014.ndal aastal, vaid 2014. aastal
mitte 10nendad meistrivõistlused, vaid 10. meistrivõistlused

Erandiks on juhud, kus arvu taga olev põhisõna puudub:

puhkan 23ndast ~ 23-ndast
tõusis 15ndaks ~ 15-ndaks
lõpetas 51sena ~ 51-sena 

Viimast näidet võib lugeda ka viiekümne ühesena, seepärast on võimaluse korral soovitatav leida arvu taha põhisõna, nt lõpetas 51. naisena.