Viimase aja välisnimemuutustest

Emakeele Seltsi keeletoimkonna välisnimede töörühm eesotsas Peeter Pälliga on viimase aasta jooksul arutanud mitut kohanimeküsimust. Selle taga on eri riikide nimemuutmisotsused. Korrakem täna üle, milliseid muutusi väliskohanimed on aasta jooksul läbi teinud.

Kas Kaljulaiu, Kaljulaia või Kaljulaidi?

Kui meie uus president ütles, et eelistab oma nime käänata kujul Kaljulaid : Kaljulaidi, tekkis keelest huvitatute ringkonnas selle üle küllaltki elav vaidlus.

Laias laastus jaguneti kaheks – üks pool leidis, et nimi on inimese oma ja las ta käänab seda, kuidas tahab, teine pool pidas õigemaks lähtuda nimekäänamisreeglitest, mis tuginevad üldjuhul rahvalikule tavale.

Kuidas kasutada ülakoma? Kolmas osa

Kui esimene ja teine ülakomakäsitlus kätkesid võõramaiseid sõnu ja nimesid, siis selles osas pöördume omaenda nimede juurde. Nimelt võib eeskätt õigustekstides kohata sageli kentsakaid ja imestamapanevaid ülakomastatud nimekujusid, mille käänamine pole kooskõlas ühegi eesti keele reegliga.