Veel kord tarbetust mitmusest

Seda kaunist ja meile ainuomast keelenõksu kasutatakse võõraste keelte mõjul aina vähem. Olen sellest juba kolm korda kirjutanud: abstraktsete nimisõnade tarbetust mitmusest rääkisin 2009. aastal Oma Keeles (nt mitte tugevad majandused, vaid tugev majandus või tugeva majandusega riigid; mitte arengud, vaid areng, arengujooned, -valdkonnad, -suunad või muutused, sündmused), liitsõnade moodustamisel kasutatavatest vormidest ja käänetest 2012. aastal Päevakera blogis ja 2013. aasta eurokeelekogumikus (lk 80–81, nt tikutoosi-malli järgi mitte ekspertrühm, vaid eksperdirühm, mitte toiduainetetööstus, vaid toiduainetööstus). Täna tahaksin kirjutada veel ühest liigmitmuse levikust.

Olen õppinud inglise ja vene keelt.
Kasutasin punast, sinist ja kollast värvi.
Miks õppida tööstus- ja tsiviilehitust?

Nendes näitelausetes on mitu asja (inglise ja vene; punane, sinine ja kollane, tööstus- ja tsiviil-), millel on üks ühisosa (keel; värv; ehitus). Ühisosa moodustub seetõttu, et soovitakse vältida ühe sõna kordamist (inglise keel ja vene keel; punane värv, sinine värv ja kollane värv; tööstusehitus ja tsiviilehitus). Üldine tava on jätta see ühisosa ainsusse, sest eesti keele valdaja saab vaikimisi aru, et keel käib kokku nii inglise kui ka venega; värv võib olla punane, sinine ja kollane; ehitus hõlmab tööstus- ja tsiviilvaldkonda.

Uuemal ajal pannakse korduse vältimiseks moodustatud ühisosa üha sagedamini mitmusse. Seda põhjendatakse sageli asjaoluga, et kui on kaks või enam asja, siis ongi neid ju mitu.

Looduse ja tehnika valdkondades tehtav aktiivõpe võimaldab väga paljut.
Kohalike omavalitsuste eelarved on veel vastu võtmata.
Saare ja Viljandi maakondades oli töötuse määr 2013. aastal 5,7%.
Avalik-õigusliku ringhäälingu programmi erapooletuse ja tasakaalustatuse põhimõtted
Majanduskasvu mootoriks on olnud maailmaturu kõrged nafta- ja gaasihinnad.

Mati Erelt on „Lause õigekeelsuses” (2011: 79–80) kirjutanud: „Sedagi ei tasu veaks pidada, kuid soovitatav on endiselt eelistada ainsust. Mitmuse kasutusel ei ole sisulisi eeliseid ainsusega võrreldes. Korduva põhja ärajätmine loob alati võimaluse asja mitut moodi tõlgendada, mitmuse kasutamine siin ei aita.”

Seega tekitab ühisosa mitmuslikkust see, et kirjutaja näeb ainsust mitmemõttelisena. Kui ka mitmus võib olla mitmemõtteline.

Niisiis võib lause muutuda kahemõtteliseks hoolimata sellest, kas kasutame ainsust või mitmust. Kuidas siis täpsust suurendada? Mati Erelt pakub kaks võimalust: „Aitavad meie eelteadmised ja ainsuse puhul ka öeldise arvuvorm.” (Samas)

Eelteadmistega on nii, et mõnikord meil nad on, mõnikord mitte. Me näiteks teame, et Saare maakond ja Viljandi maakond on eri maakonnad ning naftal ja gaasil on erinev hind ning sel juhul ei tohiks ainsuse kasutamine meid segada. Kuid me ei pruugi teada, mida loetakse üheks valdkonnaks või kuidas nende põhimõtetega seal programmis on.

Teine võimalus – kasutada ühisosa ainsuses ja öeldist mitmuses – on sageli suureks abiks.

Raamatupidamis- ja arhiiviosakond esitasid oma arved õigel ajal.
Majandus- ja õigusteaduskond saadavad rektorile aruande 20. juuniks.
Seejärel analüüsisid olukorda sotsiaal- ja justiitsministeerium ning jõudsid järeldusele, et seadust muuta vaja pole.
Köögiviljade ja teravilja sektor moodustavad kaks kolmandikku ringist.

Tegusõna mitmusevorm teeb kohe selgeks, et osakondi, teaduskondi, ministeeriumeid ja sektoreid on kaks (viimases lauses on näha veel üht tarbetut mitmust (köögiviljade), mille asemel võiks eelistada ainsusliku esiosaga liitsõna: köögi- ja teraviljasektor).

Kui meil aga puuduvad eelteadmised ja öeldist ei saa mitmusse panna, võib Mati Erelti sõnul suurendada täpsust see, kui kaotada ühisosa ja korrata sama sõna.

Loodusvaldkonnas ja tehnikavaldkonnas tehtav aktiivõpe võimaldab väga paljut.
Saare maakonnas ja Viljandi maakonnas oli töötuse määr 2013. aastal 5,7%.
Avalik-õigusliku ringhäälingu programmi erapooletuse põhimõte ja tasakaalustatuse põhimõte

Üsna sageli mõistame oma esivanematelt pärit keeletajuga, et ühisosana kasutatav ainsus suudab väljendada ka mitmuslikkust. See on võimas, põlvest põlve kanduv teadmine, mida me ei tohiks võõrmõju või väljenduspelguse alla matta. Nagu selgus, ei pruugi mitmuse kasutamine selgust suurendada. Segaduse vähendamiseks on mõnikord abi taustateadmistest, öeldise mitmussepanekust või korduva osa väljakirjutamisest. Peamine, mida tasub meeles hoida, on aga see, et kui ainsusel ja mitmusel ei ole vahet, siis võiksime eelistada meile omasemat ainsust.