Mõtteid selge sõnumi kohta

 27. novembril Tallinnas peetud selge keele arvamuskojas „Selge ja kasutajakeskne riik“ puhus nii mõnigi värskendav tuul. Panen esinejate mõtteavalduste toel kirja uued märksõnad, mis mulle isiklikult silma torkasid. Peamine, mida võis tähele panna, on see, et selgusest üksi hakkab väheks jääma. Tuleb astuda ka mõni lisasamm.

Üksainus riik

Mitmuse liigtarvitus on üks teemasid, mis on inglise keele mõjul pidevalt päevakorral. Sellest on juba mitu korda kirjutatud (Peep Nemvalts, Priit Põhjala, Martin Aher jt ning siinkirjutaja on seda käsitlenud ühes artiklis, eurokeelekogumikus lk 80–81, ühes, teises ja kolmandas blogikandes). Kui muidu muretsesime tänude*, majanduste*, enamike*, osade* jms pärast, siis viimasel ajal on märgata mitmuse eelistamist ainsusele lihtsalt niisamagi, ilma et inglise keel mõju avaldaks:

Kuhu paigutada ärinimes õigusvormitähis?

Äriühingutel on erinevad õigusvormid, mida väljendatakse ärinimele lisatava sõna (osaühing, aktsiaselts, usaldusühing jm) või lühendiga (OÜ, AS, UÜ jm). Äriseadustiku § 9 lg-s 4 on räägitud sellest, et õigusvormi näitava tähise võib kirjutada põhinime ette või järele. Seega antakse seadusega neli võrdset võimalust õigusvormi väljendamiseks: Osaühing Kirju Kukk ja Kirju Kuke Osaühing; OÜ Kirju Kukk ja Kirju Kuke OÜ. Kõiki nelja varianti kasutavad firmaomanikud ka meelsasti.