Kuidas kirjutada lugejakeskset (e-)ametikirja?

Siin blogis on kirjutatud juba sellest, kuidas kirja alustada ja lõpetada, milline võiks olla e-kirja teemarida ja kuidas koostada automaatvastust. Kirja alguses ja lõpu vahele jääb aga tähtsaim: kiri ise. Kuna selle sisu sõltub paljudest asjaoludest, on raske anda nõuandeid, mis alati sobivad, aga tehkem katset leida enamiku ametikirjade ühisosa. Keskendugem sealjuures elektroonilisele kirjavahetusele, ehkki suur osa siinkäsitletust käib ka paberkirja kohta.

Kuidas vähem panustada?

Sõnadest panus ja panustama on viimase üheksa aasta jooksul juba mitu korda juttu tehtud, näiteks artiklites „Üheülbalised eurosõnad“ (lk 21–23), „Kimbuke sõnasoovitusi“ (lk 12) ja „Kas moodsalt või selgelt?“ (lk 40–41). Kui algul võtsid meie keeles võimust sõnad panus ja panust andma, siis praegu kuuleb kolleege kurtmas, et iga kirjatüki kohustuslikuks osaks on saanud panustama, mis vahel kordub järelejätmatult lõigust lõiku ja tekstist teksti. Seepärast tehkem juba ilmunud materjali põhjal lühikokkuvõte selle sõna käitumisest ja asendusviisidest.

Viimase aja välisnimemuutustest

Emakeele Seltsi keeletoimkonna välisnimede töörühm eesotsas Peeter Pälliga on viimase aasta jooksul arutanud mitut kohanimeküsimust. Selle taga on eri riikide nimemuutmisotsused. Korrakem täna üle, milliseid muutusi väliskohanimed on aasta jooksul läbi teinud.