Kuidas parandada tooteetikettide värdkeelt?

Hiljuti ilmus kaks artiklit tootenimetuste tõlkimise ja kirjutamise kohta. Postimehe tarbijalisas oli juttu masintõlgitud tootejuhendist ja sellele sekundeeris Hasso Tepper artikliga avaliku ruumi värdkeelest. Tavaliselt põlve otsas valmis nikerdatud tekstid toimetaja ega korrektori kätte ei jõua. Täna aga kujutame ette, et see on millegipärast juhtunud. Tahaksin ühe internetis kättesaadava tootetutvustuse üht lõiku lähemalt analüüsida. Seekord venib mu jutt (eriti) pikale.

Miks on vaja keeletoimetajat?

Alljärgnev jutt ei puuduta neid, kes oskavad end profitasemel ravida, elektrisüsteemi paigaldada, torutöid teha, juukseid lõigata, torte valmistada või tekste koostada, ilma et nad oleks asjaomase valdkonna spetsialistiks õppinud.

Mis vahe on korrektoril ja toimetajal?

Sageli panevad kliendid meile tööd saates juurde juhise palun teha korrektuuri. Kui aga neilt üle küsida, mida nad sõnaga korrektuur silmas pidasid, siis selgub, et tegelikult ootavad nad toimetamist. Filoloogiavaldkonnast väljapoole jäävatel inimestel pole alati kerge kõikidest tekstiparandusnüanssidest aru saada. Seepärast tahaksingi avasissekandes rääkida sellest, mis tööd me iga päev teeme.