Kuhu paigutada ärinimes õigusvormitähis?

Äriühingutel on erinevad õigusvormid, mida väljendatakse ärinimele lisatava sõna (osaühing, aktsiaselts, usaldusühing jm) või lühendiga (OÜ, AS, UÜ jm). Äriseadustiku § 9 lg-s 4 on räägitud sellest, et õigusvormi näitava tähise võib kirjutada põhinime ette või järele. Seega antakse seadusega neli võrdset võimalust õigusvormi väljendamiseks: Osaühing Kirju Kukk ja Kirju Kuke Osaühing; OÜ Kirju Kukk ja Kirju Kuke OÜ. Kõiki nelja varianti kasutavad firmaomanikud ka meelsasti.

Kui tekstikirjutajal on vaja mõnda ärinime kasutada, tuleb tal teada, kuhu on nimeomanik õigustähise paigutanud. Vahel pole sellele tähelepanu pööratud ja asi on lahendatud ühe mõõdupuuga. Näiteks pangad, infokataloogid ja muud ettevõtete nimekirju koostavad asutused on sageli otsustanud panna õigustähise alati ärinime lõppu (Kirju Kuke OÜ). Selle põhjus on lihtne: nimekirjad on enamjaolt tähestiku järjekorras ja nii paiknevad ärinimed üksteise all nime põhiosa, mitte õigustähise järgi. Ja teinekord on mõni teksti autor vastupidi otsustanud, et paneb kõik õigustähised nime ette, et asi oleks ühtne ja ühesugune.

Kas aga ettevõtjale meeldib, kui tema ärinimega omavolitsetakse? Võib-olla oleks viisakas ja korrektne kasutada pigem seda nime ja järjekorda, mille selle omanik on oma ettevõtte jaoks välja valinud? See näitaks austust nimepanija valiku vastu.

Kust aga teada saada, millises järjekorras nime ettevõtja on oma firmale pannud, kui guugeldades leiab igasuguseid variante? Üks hea pidepunkt on äriregister.

Kui lüüa äriregistrisse ettevõtte nimi või selle osa sisse, kuvatakse ärinimi sellisel kujul, nagu asutaja on selle nimetanud. Seega näeme, kas ta on pannud õigustähise ärinime ette või taha, kas ta on selle välja kirjutanud või seda lühendanud. Samuti on äriregistrist näha, kas omanik on kasutanud õigusvormis suurt või väikest algustähte. Nii võib leida järgmisi nimesid:

 ·       Osaühing Carvis Auto ja osaühing Danidal,

 ·       2+3 Mööbel Osaühing ja Tradeplus Group osaühing,

 ·     OÜ Täiskasvanute Täiendkoolitused ja Aceroad Autokool .

Äriregistri andmete põhjal saab tekstikoostaja sellest järjestusest ja kirjapildist ka lähtuda. Lühiduse huvides võib vähendada seda valikut ka kaheni, sest äriseadustiku järgi võib väljakirjutatud õigustähist ka lühendada ja nii tuleb üksnes kontrollida, kas registri järgi tuleb lühend kirjutada nime ette või taha.

Peale selle, et registrijärgse nime kasutamine näitab lugupidamist selle panija vastu, vabastab see teda ka vastutusest. Siin blogis on juba varem kirjeldatud, kuidas meie ärinimekorraldus on üsna puudulik ja võimaldab sündida nimedel, mis ei ole keelereeglitega kooskõlas. Kui nimi on reeglivastaselt moodustatud või käänamata jäetud, saab otsija täpset nimekuju järgides alati öelda, et vale vormikasutus oli äriregistris ja selle eest vastutab nime autor.

Muidugi ei ole sealjuures mõistlik kõiki äriregistris olevaid vormilisi veidrusi kopeerida. Kui näiteks ärinimi on läbivalt suurtäheline või jutumärkides või isegi mõlemat (nt ALUTAGUSE JAHILASKURKLUBI MTÜ, AIANDUSÜHISTU KIVIÕLI KAEVUR, Mittetulundusühing "Lilleklubi JUULI", TANTSU SELTS "RETRO"), muutub see tekstis ikkagi nimeks, mis on jutumärkideta, millel on suur algustäht ja mille ülejäänud tähed on väikesed (nt Alutaguse Jahilaskurklubi MTÜ, Aiandusühistu Kiviõli Kaevur, Mittetulundusühing Lilleklubi Juuli, Tantsu Selts Retro).

Seega ei eksi keelekasutaja, kui ta kasutab ärinime kirjutamisel selle äriregistrijärgset järjekorda. Vastupidi, ta peab ühest küljest lugu nimepanija soovidest ja saab teisest küljest kõik nimekirjutuseksimused tema kraesse lükata.
Eelmine
Kuidas kirjutada lugejakeskset (e-)ametikirja?
Järgmine
Üksainus riik

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: