Turuleminek

Tänapäeva keelekasutaja võib siseneda ja väljuda ka abstraktselt – sõnade sisenema ja väljuma kasutusväli laieneb. Juba ammu sisenetakse õhuruumi, mõnda aega tagasi hakati sisenema ka internetipanka, portaali, kataloogi, riiki, ärisse. Samamoodi väljutakse kehast ja salvestusrežiimist. Majandus- ja pangandusinimesed räägivad juba aastaid turule sisenemisest ja turult väljumisest.

Valio sisenes Leedu turule 1996.

Ryanair väljub paarilt turult.

Minu kujutlusvõime ei suuda nii kiire arenguga kaasa minna ja jääb turu juures toppama. Põhjuseks on ilmselt see, et turg oma põhitähenduses ei taha minu meeltes nende kahe tegusõnaga kokku minna. Sõnade kokkusobitamise aluseks on aga sageli just selle põhitähendus. Võtame näiteks sõna voog. See võib olla tugev, kiire, võimas, jõuline, hoogne, aga ka nõrk, tasane, vaikne, vaevumärgatav, jõuetu, rammetu, loid. Täpselt neidsamu sõnu võime kasutada nii vee-, elektri-, raha-, andme- kui ka kaubavoo kohta, ükskõik kui abstraktses tähenduses voo ette lisanduv sõna ei ole. Samamoodi on väärtusega – see on eesti keeles tavaliselt suur või väike, mitte kõrge ega madal, nagu inglise keeles. Seega, kui me räägime lisand- või toiteväärtusest, ei kasuta me sõnu kõrge ega madal, vaid samamoodi suur ja väike, sest väärtuse põhitähendus nõuab seda.

Turg on meie keelelises teadvuses enamjaolt kui kauplemiskoht, -plats või -piirkond. Kui isal on soov osta turult tomateid, siis ta läheb või tuleb turule. Müüjaga hinna üle kaubeldes on ta turul. Kui ta on oma ostud teinud, siis ta lahkub turult, läheb turult ära või tuleb turult. Sellises kontekstis ei tuleks meil ju pähe öelda, et isa siseneb turule või väljub sealt. Kui turg asub mõnes majas, siis isa küll siseneb ja väljub, kuid siis pole tegu turuga, vaid näiteks turuhoonega, s.t mingi ruumiga, mille puhul sisenema ja väljuma on korrektsed.

Kujundlikkus on igapidi hea, kui see on isikupärane, huvitav ja keeleomane. Ent eesti keeles sisenetakse meil turule seepärast, et inglise keele kõnelejad sisenevad ka – meie keele omapäraga pole siin midagi pistmist.  Otstarbekam oleks siiski lähtuda meile iseloomulikest keelekasutusharjumustest ja seepärast võiks kokku panna üksteisega sobivad sõnad. Seega siis ei ole tähtis, kas turul pakutakse tomateid, jalatseid, kulda, aktsiaid või võlakirju, põhitähenduse järgi oleksid igas kontekstis universaalsed turuleminek/-tulek, turulolek või turult lahkumine/äraminek. Turulttulek ja turulkäimine nõuavad siiski juba täpsemat keeleümbrust.