Kuidas lühendada sõna „arvelduskonto“?

Auditoorium satub seepeale sageli segadusse – tõepoolest, kuidas? Eks ole juba aru saada, et koolitatavad ei lühenda mitte sõna arvelduskonto, vaid arveldusarve. Mõni mäletab isegi, et kahe a vahele tuleb panna kaldkriips, nii et lühend näeb välja a/a.

Elmar Muugi 1946. aasta „Väikeses õigekeelsus-sõnaraamatus” arvelduskontot ega -arvet ei ole ning konto ja arve on antud sünonüümidena. Ent juba 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatus juhitakse keelekasutaja sõna arveldusarve juurest arvelduskonto juurde. 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatus ÕS on selgitatud selle põhjust. Nimelt sobib arveldusarve paremini igapäevasesse üldkeelde (näiteks suulisse või vabamasse keelepruuki), arvelduskonto aga täpsemasse ja ametlikumasse kasutusse (näiteks raamatupidamis-, majandus- või panganduskeelde, sealhulgas kirjablanketi rekvisiitidesse).

Miks tuleb neid kaht sõna asjalikumas keelekasutuses eristada? Sest arvel ja kontol on oskuskeeles tähendusvahe, mida Maire Raadik on selgitanud ilmekalt juba 1993. aasta artiklis „Arve ja konto”. Arve on see, mida me tasume restoranis, mis saadetakse meile telefoniteenuste kasutamise eest e-posti aadressile või mida peame maksma elektri tarbimise eest. ÕSi järgi on arve dokument tasuda tuleva summa kohta, samuti arvestus, arvepidamine. Konto on ÕSi kohaselt raamatupidamises rahaarvestustabel ja infonduses pääsu reguleeriv identifikaator, kitsam termin arvelduskonto on e-raamatupidaja veebilehe sõnastiku järgi pangakonto arvelduste tegemiseks; sisse- ja väljamaksete sooritamise universaalkonto.

Seega on igasuguse rahamaksmise ja -hoidmisega seotud valdkondades kasutusel pigem konto, mitte arve. Koolitatavad teavad seda tegelikult. Kogu probleem ongi selles, et pole lihtsalt mõeldud, milline peaks olema arvelduskonto lühend, silm on aga harjunud aastaid rekvisiitides olnud lühendiga a/a või aa ja selle taha ei ole kunagi lähemat pilku heidetud. Kui aga see pilk heita, saab selgeks, et arvelduskonto korrektne lühend ak. Kaldkriipsu ei kasutata lühendites juba mõnikümmend aastat, nii et sellel pole ka arvelduskonto lühendisse asja.

Tuleb siiski möönda, et ak pole meie keeles kuigi kohanenud ja näiteks rekvisiitides kohtab seda harva. Keeleteadlikumad firmad on leidnud siin teistsuguse lahenduse – nad eelistavad kasutada lühendi asemel väljendit konto nr, nüüd ka lühendit IBAN (rahvusvaheline kontonumber, ingl International Bank Account Number). Vaikimisi eeldatakse mõlemal juhul, et mõeldud on arvelduskontot. Muud liiki kontode puhul aga kirjutatakse välja, kas tegu on jooksevkonto, hoiukonto, valuutakonto, väärtpaberikonto vms-ga.