„kasvõi“, „justnagu“, „justnimelt“, „kuitahes“, „mistahes“ ja „võibolla“

Keeletoimkond tegi niisiis otsuse, et edaspidi võib kirjutada kas või ja kasvõi, just nagu ja justnagu; just nimelt ja justnimelt, kui tahes ja kuitahes, mis tahes ja mistahes, võib-olla ja võibolla.

Otsuseni jõudis keeletoimkond mõistagi meie keele arengut jälgides. Esimest korda oli määrsõnadest juttu juba 2011. aasta kevadel Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele saadetud märgukirjas, kus toimkond jagas soovitusi, milliseid keeletahke ei peaks gümnaasiumi lõpukirjandis lugema hindekaaluga eksimuseks. Soovituste andmisel lähtuti sellest, et kui normist kõrvale kalduv keelekasutus ümbritseb keskkoolinoort igal pool – veebitekstides, suhtlusvõrgustikes, meedias, raamatutes jne –, siis tundub ebaõiglane alandada kogu tema tulevikku mõjutava kirjatöö hinnet sellepärast, et keel läbib parasjagu mingit muutust, mida pole veel fikseeritud, kuid mis on levinud. Seetõttu tegigi keeletoimkond oma märgukirjas ettepaneku jätta mõned äärealale paigutuvad keeleelemendid lõpukirjandis hindamata.

Nende elementide hulka kuulus ka määrsõnade kokku- ja lahkukirjutus, mille arutamine võeti keeletoimkonna töökavva. Arutelu teaduslikuks aluseks oli Tartu Ülikoolis tehtud bakalaureusetöö, millest selgus üsna ootuspäraselt, et mõni määrsõna on hakanud kokku sulama ja selle pruukimisel eelistatakse kokkukirjutust lahkukirjutusele.

Selline liitmäärsõnade kokkusulamine kaasneb meie keele arenguga. Elavas keeles on aga nii, et ükski sõnarühm ei tee muutusi läbi korraga. Pigem haarab muutus kõigepealt ühe või paar sõna, mõne aja pärast järgmised paar, siis veel mõned jne. Areng võib mingil hetkel ka lühemaks või pikemaks ajaks seiskuda või siis järsku kiireneda. Seepärast ongi keeles ühel ajal mitmes muutumisetapis sõnu.

Näiteks on meie jaoks endastmõistetav kirjutada kokku liitmäärsõnad seepärast, muuseas, äärepealt, omavahel, ülemäära, ükskõik, eeskätt. Mõnda aega tagasi jõudis kokkukirjutuse etappi järgmine ports – rööpse kasutuse õigus anti määrsõnadele sedalaadi ~ seda laadi, ühesõnaga ~ ühesõnaga; justkui ~ just kui; sellepärast ~ selle pärast; moepärast ~ moe pärast; kahtemoodi ~ kahte moodi jne. Ja selle aasta 11. juunil oli järg uute määrsõnade käes. Seega on viimases otsuses nimetatud määrsõnade kokkukirjutuse lubamine lihtsalt keele loomuliku muutuse sedastamine. On üsna tõenäoline, et mõne aja pärast saab rööpsest keelekasutusest ülekaalukas kokkukirjutus. Saja aasta pärast teavad aga ilmselt vaid filoloogid, et kunagi kirjutati kasvõi ja justnagu lahku.

Keeletoimkonnas olid arutusel teisedki määrsõnad, näiteks taas kord, veel kord, iga kord, muu hulgas. Aluseks olnud bakalaureusetöö, otsimootorid ega hääletamine ei soosinud aga esimese kolme määrsõna kokkukirjutamist. Nendel sõnadel tuleb veel veidi oodata. Muu hulgas (tähenduses teiste seas) saab siiski kokkukirjutusõiguse uues, 2013. aasta ÕSis.