Proteiinist, valgust ja kaupade nimetamisest

Mõnda aega tagasi toimetasin õigusteksti, mille alusaktiks oli söödamaterjalide kataloogi määrus nr 68/2013, ja mida ma nägin? See oli proteiini täis: seal oli toorproteiin, odraproteiin, nisuproteiin, teraviljaproteiin, kartuliproteiin, piimaproteiinipulber, kõrge proteiinisisaldusega jahu ja lisaks koosnevad riisi peenkliid seal peamiselt tärklisest, proteiinist, rasvast ja kiust. Imestasin, aga määrust tsiteerides tuli toimetusteksti kogu see proteiin sisse jätta. Jõulude ajal saime Postimehest teada, et uus turule toodud toode on proteiinikohupiimakreem. Misasi, küsisin. Sain vastuse Valio kodulehelt: „PROfeel proteiinikohupiimakreemide sari on esimene kodumaisest piimast Eestis toodetud alternatiiv spordisõpradele, kelle jaoks on oluline katta oma organismi füüsilise aktiivsusega kasvavat valguvajadust ning vähendada igapäevaselt tarbitavate süsivesikute koguseid.” …„Tooted sobivad kõrge valgusisalduse tõttu ideaalselt trennijärgseks söögikorraks või tervislikuks vahepalaks“ … „Ükskõik millise füüsilise tegevuse käigus lagundame lihasrakke, mille taastumise võti ja ülesehitamise materjal on valgud.” [minu lisatud paks kiri]

Niisiis märkame, et ehkki tootele on antud võõrsõnaline nimetus, kasutatakse Valio kodulehel peene nimetusega proteiini asemel hoopis ammutuntud ja kõigile selget sõna valk. Ka ÕSi ja Eduard Vääri „Võõrsõnade leksikoni” järgi ei ole proteiin midagi muud kui lihtvalk. Miks ei võiks siis öelda, et juuksehooldustoode sisaldab valku? Kas poleks parem kirjutada toorvalgust, nisuvalgust ja piimavalgupulbrist? Ja proteiinikohupiimakreemi asemel saame muidugi kasutada lühemat varianti valgukohupiimakreem.

Aga viimase sõna moodustamise viisi üle tahaksin veel mõtiskleda. On täitsa tavaline, et kui toode erineb teistest millegi poolest või sisaldab midagi, mida teistes toodetes ei ole, lisatakse see erinevus kaubanimetusse. Näiteks kirsikohupiim näitab, et tootesse on lisatud kirsse, vanillijogurti puhul saame aru, et seal on peale tavapäraste koostisosade ka vanill, aga teise nimetusega kohupiimades ja jogurtites neid lisandeid enamjaolt ei ole. Ja nüüd on meil proteiinikohupiim. Kas on otstarbekas lisada selle nimetusse aine, mida sisaldab ka iga teine tavaline kohupiimakreem või muu piimatoode (jätame eritooted kõrvale)? Praeguse nimetuse lugemine tekitab tunde, et valk on ainult selles konkreetses kohupiimakreemis ja see eristab teda teistest kreemidest. Tegelikult aga on tootja soov ju öelda, et valku on selles tootes rohkem kui muudes kohupiimakreemides.  Söandaksin arvata, et näiteks valgurikas ~ valgurohke ~ lisavalguga kohupiimakreem selgitaks asja täpsemini.

Hiljuti sigines ka minu külmkappi üks proteiinikohupiimakreem. Kui ma seda silmitsesin, siis märkasin, et ka tootja on pidanud vajalikuks ostjale veel üle selgitada, et see toode ei ole eriline mitte selle poolest, et see sisaldab valku, vaid selle poolest, et selle valgusisaldus on teistes kohupiimade omast suurem. Nimelt on sõna proteiinikohupiimakreem kõrval kasutatud ka fraasi suure valgusisaldusega.

On endastmõistetav, et oskuskeelses tekstis võib olla proteiini järele vajadus. Samuti on selge, et võõr- ja omasõna paaridel on keeles oma koht. Aga kui uurisin aastaid tõlkimisega tegelenud tuttavalt keemikult, kumba sõna näiteks tema pruugib, ütles ta, et eelistab erialatekstides igal juhul eestimaist valku. Teen üsna vaba joonega üldistuse: mõni spetsialist kasutab suupärasemat ja mugavamat sõna kui osa üldkeelse teksti koostajaid, kelle eesmärk peaks olema väljendada ennast tavalugejale selgesti ja lihtsasti.

Reet Kasik on „Sissejuhatuses tekstiõpetusse” (lk 46) öelnud: „Omasõnad on lugejale üldjuhul mõistetavamad kui võõrsõnad. [..] Kõik sellised võõrsõnad, millel on hästi tuntud ja täpsed eestikeelsed vasted, on tarbetud.” Näib, et proteiin ja valk on sellised sünonüümid, mida saab üldkeeles enamikus olukordades üksteise vastu vahetada. Kui eesmärk on müüa toodet, s.t panna lugeja aru saama, miks ta peaks seda ostma, suurendaks sõna valk kasutamine arusaadavust. Heitlik sõnavalik ei pruugi sellele kaasa aidata. Ja kui keelekasutaja näiteks ei tea, et proteiin on sama mis valk, siis võib sõna vaheldamine tekitada temas hoopis  segadust.

Seega kutsun üles mõtlema sõna proteiin vajalikkusele, eelistama sõna valk ja moodustama lihtsamaid kaubanimetusi.