Mõtteid selge sõnumi kohta

President Kersti Kaljulaiu üllatustervituses jäi kõlama lause: „Nii on selge sõnumi seadmise oskus käsitööoskus, keelehoolekande ja hügieeni küsimus.“ Sellele tuleb kahe käega alla kirjutada. Käsitööoskus on vajalik, et iga sõnum oleks kui rätsepaülikond, mis passiks selga just õigele sihtrühmale. Hügieen on teise sõnaga tervishoid. Kui keel on selge, siis on ta terve ja elujõuline, särav ja huvitav. Hügieen on seotud ka puhtusega – kui keel on vaba kõigest tarbetust risust, tal ei ole küljes inetuid võõrkehi ja tarbetuid kantseliidikulinaid, paistab tema ehedus ja puhas ilu kõige enam välja.

Selge keel

Ürituse peakorraldajad Katrin Hallik ja Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist mõtisklesid riigi suhtlemise üle kodanikuga. Milline on sõnum, mille ametnikkond inimesele edastab? Kas see on ülevalt alla vaatamine või võrdväärse partneri nägemine? Kas distantseeritakse end või ollakse empaatiline?

Seadusi kirjutatakse inimeste jaoks. Seega tuleks neid selgelt vahendada, mitte paragrahve üles lugeda. Kui inimene mõistab seadust, siis ta ka usaldab riiki ja on valmis seaduse täitmiseks tegutsema. Kui seaduse vahendaja on sealjuures veel inimlik, toimib kogu riik paremini.

Selge riik

Marten Kaevats Riigikantseleist nimetas ennast professionaalseks unistajaks. Tema sõnul oleme Eestis infosüsteemide loomisel hoidunud suure venna sündroomist, mille puhul kogu riigi andmed jooksevad ühte kohta kokku. Et aga maailm liigub praegu väga kiiresti, juhtub sageli, et kui mõne ametiasutuse eraldiseisev infosüsteem valmis saab, on see juba aegunud. Seepärast on ettekandjal unistus, et peagi on meil selgelt mõistetavad infosüsteemid, mis koosneksid kohanemisvõimelistest juppidest. Kuna ei ole teada, mis järgmisena muutub, saaks neid juppe sättida olenevalt sellest, milline on järgmise uuenduse omapära. Linnuparve toimimise eeskujul kasutas ettekandja selle nähtuse selgitamiseks sõna parvetarkus (ingl swarm intelligence).

Teine unistus on panna nende infosüsteemide juurde tööle üks keskne tehisintellekt. Kui praegu peab inimene küsima teavet iga asutuse automatiseeritud assistendi või inimametniku käest eraldi, siis tulevikus hakkab tegutsema üks keskne tehisintellekt, kodaniku isiklik assistent Bürokratt. Tema teeb inimese eest ära kogu rutiinse bürokraatliku töö ja vastab kõikidele eri asutustega seotud standardküsimustele. Kas pole siis lihtne esitada taotlusi, täita dokumente või saada vastuseid eri õigusküsimustele ühest kohast? Riik saaks siis kindlasti selgemaks suhtlejaks.

Õigusselgus

Õiguskantsler Ülle Madise nimetas ettekande algul neli õigusselguse põhimõtet. Esiteks peab inimene teadma, mis norm kehtib, teiseks peab selles normis olema kõik täitmiseks oluline, kolmandaks peavad eri normid olema kooskõlas ja neljandaks peab norm olema kirja pandud selgelt, loobumata terminitest, kuid välistades kogu bürokraatia. Ent nendele neljale põhimõttele lisas ta ka lahkuse põhimõtte, millest rääkisid ka Katrin ja Katre. Õiguskantsler toonitas, et iga lauset on võimalik öelda mitut moodi ja seda peaks riik inimesega suhtlemisel arvestama.

Selge kommunikatsioon

Lee Maripuu Praxisest tegi kokkuvõtte hiljutisest selge keele uuringust „Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite väljaselgitamine“. Seda väga huvitavat ja selget kümneleheküljelist kokkuvõtet ümber jutustada pole otstarbekas, aga eriliselt jäid meelde esineja avasõnad. Nimelt ütles Lee Maripuu, et lugemine-kirjutamine on tõeliselt raske füüsiline töö. Et raskepärasest tekstist võimalikult hästi aru saada või enda teksti võimalikult selgelt kirja panna, peatub sageli kogu hingamine, keha läheb krampi, kogu olemus tardub ja ümbrus kaob. Nii lugemist kui ka kirjutamist kogetakse terve kehaga. Optimist minus leiab selle peale, et kui bürokraatiat on muidu üksnes halvaks peetud, siis nüüd väärib nimetamist ka üks tema pluss – ta aitab lugejat vormis hoida.

Selge infodisain

Disainistuudio Fraktal partner Tajo Oja rõhutas, et hea disain käib käsikäes hea tekstiga. Kehvasti sõnastatud teksti või ebaselge sõnumi puhul pole esmaklassilisest disainist mingit kasu, sest inimene ei saa sõnumist ikkagi aru. Sageli nõutakse disainihangetes mõõdetavaid parameetreid, kuid läbi mõtlemata jääb, kas tulemus on ka mugav, mõnus ja hea. Hea disain on pigem nähtamatu ja empaatiline. Me ei märka seda, aga seda kasutades on kõik arusaadav ja mugav (kas ei sarnane sellega, mida teeb keeletoimetaja?).

Selge riigiasutus

Ettevõtte Velvet asutaja, disainer Janno Siimar alustas sellega, millega Tajo Oja lõpetas: tema ettevõttes on empaatia esimesel kohal, sest muidu disainis selgust ei teki. Enne töö tegemist kohtub ta alati tellijaga ja selgitab välja tema põhimõtted. Näiteks ühes riigiasutuses tehtud disainitöö käigus muudeti ka asutuse toimimise põhimõtteid – kuvand karistusasutusest muutus kuvandiks teenusasutusest, kes on valmis inimese elu lihtsamaks tegema.

Janno Siimar võrdles selge tulemuse nimel tehtavat tööd koogi küpsetamisega. Olulisel kohal on nii puhtad koostisained, kvaliteetsed nõud kui ka seadmed. Ent kõige tähtsamal kohal on küpsemisaeg. Ka selget sõnumit ei saa kiiresti koostada, vaid tuleb olla kannatlik, kuni ta küpseb.

 

Kuhu on siis selge sõnumi mõte edasi liikunud? Minule jäi meelde, et hea sõnum ei ole mitte ainult selge, vaid ka hügieeniline ja kasutajakeskne, usaldust äratav ja inimlik, riigi toel moodne ja ladus, lahkelt öeldud, hästi loetav, nähtamatu disainiga, empaatiline ja kannatlikult küpsenud.