Kuidas vormistada õigustekstis terminikokkulepet?

Keelekorraldusallikates võib märgata nõuandeid kahe vormistusviisi kohta, mille on välja pakkunud Maire Raadik (lk 178) ja teda täiendades Riina Reinsalu (lk 18–21).

1) Sõna edaspidi ja termin pannakse tähistatu järele komade abil:

  Lepingu on sõlminud AS Kannel, edaspidi müüja, ja OÜ Pill, edaspidi ostja, järgmises.

2) Sõna edaspidi ja termin pannakse tähistatu järele sulgudesse. Sõna edaspidi taha võib selguse huvides lisada kooloni:

  Lepingu on sõlminud AS Kannel (edaspidi: müüja) ja OÜ Pill (edaspidi: ostja) järgmises.

Guugeldades võib avalikke õigusdokumente silmitsedes näha, et esimest varianti pruugitakse väga harva ja selle asemel eelistatakse sulgudega väljendusviisi, kus aga koolonit enamjaolt ei kasutata. Lisaks on levinud termini esiletõstmine järgmiste vahenditega.

3) Sõna edaspidi ja termin pannakse tähistatu järele sulgudesse. Sõna edaspidi taga ei ole koolonit ja termin on kaldkirjas, nagu Maire Raadikugi osutatud Riigi Teatajas:

  Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid (edaspidi akt).

4) Sõna edaspidi ja termin pannakse tähistatu järele sulgudesse. Sõna edaspidi taga ei ole koolonit ja termin on paksu kirja või trükitähtedega.

  MTÜ Eesti Keeletoimetajate Liit, registrikood 80344570, asukoht Jakobi 2, 51014 Tartu, Eesti Vabariigi seaduste alusel
  asutatud ja tegutsev mittetulundusühing (edaspidi tellija), ….

  Käesolevad lepingutingimused kehtivad Salu OÜ (edaspidi MÜÜJA) ja Tellija (edaspidi OSTJA) e-poes www.nirgu.ee.

Mõnikord on kasutatud isegi mitut kujundusvõtet korraga (nt kaldkiri ja paks kiri, jutumärgid ja paks kiri). Näib, et kokkulepet peetakse õigusdokumentides nii tähtsaks, et seda soovitakse muust tekstist esile tõsta.

5) Sõna edaspidi ja termin pannakse tähistatu järele sulgudesse. Sõna edaspidi taga ei ole koolonit ja termin on jutumärkides, nagu Euroopa Liidu Teatajas:

  Nende ettepanekutega muudetakse määrust (EÜ) nr 273/2004 ja määrust (EÜ) nr 111/2005 (edaspidi „määrused”), millega
  rakendatakse narkootiliste ainete ebaseadusliku ringluse vastast ÜRO 1988. aasta konventsiooni (edaspidi „ÜRO
  konventsioon”). 

6) Harvem leidub ka muid vormistusvõtteid. Näiteks pannakse sõna edaspidi ja termin tähistatu järele kaldkriipsude vahele ning sõna edaspidi taga on side- või mõttekriips.

  Kasutusse andja annab Kasutajale tasuta kasutamiseks _____________________________ /vara nimetus/, edaspidi – Vara,
   ajavahemikul _____________ kuni ________________, edaspidi – Kasutusaeg.

Kõiki neid kirjutusvalikuid leidub internetis rohkesti ka omavahel kombineeritult. Ja sellest kirjust pildist on veel vähe. Mõnikord kiputakse sõna edaspidi täiendama mitmesuguste muude väljenditega:

  Elisa Elamus TV teenus (edaspidi nimetatud Elisa Elamus) on Elisa Teleteenused AS-i (edaspidi nimetatud Elisa) poolt
   osutatav televisiooniteenus.

  Mittetulundusühingu nimi on Eesti Tõlkemagistrite Liit (edaspidi tekstis liit).

  Forwardspace annab ja Rentnik võtab tasu eest tähtajaliselt rendile lepingus sätestatud töökoha Koostöötamiskeskuse
  ruumides (edaspidi käesoleva lepingu tekstis nimetatud „Töökoht“).

Meie lakoonilises ja asjalikus õiguskeeles on selline pikem sissejuhatus ebaotstarbekas. Sama mõtet kannab ka lühike sõna edaspidi, mis viitab vaikimisi kogu järgnevale tekstile.

 

Nagu näha, on terminikokkulepete vormistus üsna segane ja ühtset viisi ei olegi õiguskeeles välja kujunenud. Guugeldades näib, et kõige enam eelistatakse sulgudes varianti (edaspidi …), millest enamikus koolon puudub (edaspidi leping). Sage on paksu kirja (edaspidi tellija) ja jutumärkide (edaspidi „eraldis“) kasutamine.

Et saavutada suurem ühtsus, võiks alustuseks kirja panna mõne soovitusliku lähtepunkti. Kui keelekasutaja nendega nõustub, saaks edaspidi valikuid veelgi kitsendada.

 ·       Sõna edaspidi ja sellele järgnev kokkuleppeline termin võib olla nii komade vahel kui ka sulgudes. Sulgude sage kasutamine on mõistetav, sest lepingu sissejuhatuses on komasid niigi mitu ja nende lisamine muudab lugemise keerukaks. Riina Reinsalu leiab: „Eelistada võiks sulge, sest sulud eraldavad nende vahele paigutatud tekstiosa muust tekstist selgemalt kui komad […].“ Kaldkriipsude kasutamist võiks vältida.

 ·       Ka koolon eraldaks terminit hästi, kuid selle kasutuse võib jätta kirjutaja otsustada. Üsna harva kasutatavat side- ja mõttekriipsu võiks vältida.

 ·       Paks kiri, kaldkiri ja muud kujundusvõtted ning jutumärgid ei ole otseselt vajalikud, sest sõna edaspidi on iseenesest nagu esiletõst, mis viib lugeja õigusteksti seisukohalt tähtsa sõna juurde. Kui aga on soov siiski mõnda terminit rõhutada, tasub meeles pidada, et meie kirjatavas kasutatakse ainult ühte esiletõstu korraga. Kindlasti tuleks vältida trükitähti, mis väljendavad kirjalikus tekstis karjumist.

 ·       Sõnale edaspidi ei ole otstarbekas lisada enam muid täpsustavaid sõnu.

Ahjaa, ja kindlasti väärib meeldetuletamist, et kokkuleppeliste terminite esiletõstmiseks ei kasutata esisuurtähte. Kõik sõnad peale nimede on eesti õigusdokumentides väikese algustähega: tellija, ostja, käsundisaaja, rentnik, töökoht. Suure algustähe kasutamise komme tuleb inglise keelest, kuid meil ei ole selleks ei vajadust ega reegleidki. Lähemalt võib selle kohta lugeda ühest ammusest artiklist, Maire Raadiku näpunäidetest (lk 106) ja Riina Reinsalu soovitustest (lk 21).