Mäng võõraste lühenditega

Lühendid on üks osa keelekeskkonna kokkulepetest. Igas keeles leidub oma lühendeid (nt, tn, jne, ÜRO), aga ka rahvusvahelisi lühendeid (max, bar, h, Ca) või teisest keelest otse üle võetud lühendeid (WHO, MA, ca, R.S.V.P).

Üldjuhul lühendeid pärast nende kokkuleppimist enam ei muudeta. See on otstarbekas, sest iga lühend on ju nagu kood, mille peame lugedes lahti kodeerima. Kui see tihti muutuks, oleks raske selle taga olevat ära arvata.

Ent ometi võib aeg-ajalt kohata katseid olemasolevaid lühendeid muuta. Sageli ei näi seda põhjustavat mitte vajadus uue lühendi järele, vaid inglise keele jäljendamise soov. Seda, kas selle taga on enda lühendite unustamine, soov tuua keelde uuendusi, teadmatus, mõttelaiskus või lihtsalt hoolimatus, ei oska öelda.

Mõnda aega tagasi võis märgata, et allkirjavormelites ja rekvisiitides hakkasid levima tähed T, M ja F. Kuna nendele järgnesid numbrid, siis võis oletada, et nii on püütud lühendada sõna telefon, mobiil ja faks. Nendele lisandusid mõnikord E ja W, mille all mõeldi vastavalt e-posti ja kodulehekülje aadressi. See oli huvitav lähenemine, sest eesti keeles on kõigil nendel tähtedel niigi juba mitu tähendust:

· T tähistab teisipäeva ning füüsikas teslat ja tera- (10¹²),

· M märgib sõna meestele, Rooma numbrit 1000, inglise keelest tulnud rõivasuurust medium, prantsuse keelest tulnud sõna
monsieur ja füüsikas mega- (10⁶),

· tähega F väljendatakse elektrinduses faradit ja keemias fluori,

· E on esmaspäev, geograafias ja merenduses ida ning füüsikas eksa- (10¹⁸),

· tähe W taga elektrinduses vatt, geograafias ja merenduses lääs ja keemias volfram.

Nagu näha, on need lühendid niigi üle koormatud, seega ei ole neile uue sisu andmine kuigi otstarbekas.

See tähemood läks õnneks kiiresti üle, kohati koos lühendite endi ja nende taga olevate asjadega. Faksi paljudes ettevõtetes enam ei kasutata ja nii laua- kui ka mobiiltelefoninumbri ette pannakse sageli lihtsalt lühend tel. E-posti aadressile ja kodulehele viitavaid sõnu ei pruugita, sest lugeja taipab tänapäeval neid aadresse nähes niigi, mis need on.

Aga tühja kohta ju ei sallita. Keelde tuli uus mood. Seitse aastat tagasi sai siin blogis juba lahatud lühendit EUR ning lisaks veel inglismõjulisi TEURe ja MEURe. Näiteks 24 TEURi tähendab 24 000 eurot ja 14 MEURi tähendab 14 miljonit eurot. Selline meuritamine ja teuritamine oli siis ja on ka nüüd meie keeles võõras, sest miljonit lühendatakse meil kujul mln, mitte M, ja tuhandelisi väljendatakse kolme nulliga. Lisaks, nagu just öeldud, on tähtedel T ja M juba küllaga tööd. Võõra lühendi kasutamine ei ole siin tarvilik ega selge.

Koos MEURide ja TEURidega hakkasid statistika-, majandus- ja pangandustekstide kehva tõlkimise tõttu levima sellised lühendid nagu Q1, Q2, Q3 ja Q4. See ei kestnud aga kaua, sest õnneks taibati kiiresti, et toortõlge ei sobi, ja praegu on enamikus raha puudutavates tekstides kasutusel I, II, III ja IV kvartal ~ kv, 1., 2., 3. ja 4. kvartal ~ kv või esimene, teine, kolmas ja neljas kvartal.

Nüüd aga näib, et inglise rahanduskeeles on tehtud kannapööre. TEURi ja MEURi kõrvale ja asemele on tulnud lühendid EURt ja EURm:

The table below gives (in EURm) the contributions paid to the State by La Poste since 1998.

In the first half of 2019, the Trifork Group achieved total revenue of EURm 52.5, which is in line with the targets

Total administrative expense savings by segment EURm.

Teadmata on põhjus, miks on inglise keeles otsustatud lühendi alguses olev suurtäht viia selle lõppu. Kui vaadata nt Oxfordi sõnastikku, ei ole seal lühendeid EURt ega EURm käsitletud. Urban Dictionarys on eurm pomina väljendus ja lühendit EURt seal ei leidu. Lisaks võivad EURT ja EURM tähistada organisatsioone, nähtusi või asju. Seega võib öelda, et inglise keeleski on need lühendid levinud üsna kitsas ringis. Kuid selle üle ei ole pikalt mõtet arutada, sest see, mis toimub lühenditega inglise keeles, on inglise keele enda teha.

Küll aga on meie lühendid meie omad ja nende kasutamisel saame kaasa rääkida. Eestis tegutsevad pangad on hakanud uusi inglise lühendeid usinalt kasutama:

Riskikulu oli 924 EURt ja kvartali kasumiks kujunes 1,58 EURm, mis oli eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,01 EURm
rohkem.

Hoiuste kasv 507 EURm, sh tavakliendid 268 EURm, finantsvahendajad 8 EURm ja hoiuseplatvormid 231 EURm.

Laenuportfelli suurus oli 20,1 EURm (kasv YTD +3,3%), kolme kuu kasumiks kujunes 474 EURt.

Samuti leidub neid lühendeid rohkelt bilansi- ja aastaaruannete tabelipäistes.

Neid uusi vorme nähes tekib mitu küsimust.

· Miks peaks keelekasutaja loobuma ammutuntud väljenditest kolm tuhat ~ 3000 eurot ~ 3000 € ning 45 miljonit eurot ~
45 mln eurot ning võtma kasutusele 3 EURt ja 45 EURm?

· Miks on uued lühendid paremad kui vanad, st mis on nende keeldetoomise otstarve?

· Oleme hakanud lahti saama tarbetust lühendist EURi (sest mispärast peaks väljaspool valuutatabeleid lühendama
neljatähelist sõna neljatähelise lühendiga?) ja kasutame järjest enam korrektset sõna eurot. Miks tuua kolesõna EUR jälle
keelde tagasi?

· Kuidas peaks neid lühendeid suulises ettekandes lugema?

· Kuidas peaks neid lühendeid käänama – näiteks milline näeb välja lühendi EURt mitmuse osastav või EURm ainsuse
omastav?

Uus ja uudne on mõistagi põnev. Kõige muutmise juures tuleb aga arvesse võtta ka asja mõttekust. Kui olemasoleva lammutamise järele ei ole mingit vajadust ja uus tekitab segadust, paneb see küsima, miks peaks midagi üldse muutma. Raskendav asjaolu on veel see, et uued lühendid EURt ja EURm ei ole sündinud eesti keeles ega ole välja mõeldud emakeelekõnelejate hulgas, vaid on võõrad, teise keele omad, pimesi järgitud, keerulised mõista ja veidrad kirjutada.

Lühendite kirjutamise, lugemise ja käänamise kohta pakutakse häid nõuandeid õigekeelsuskäsiraamatus. Lühendite kirjaviisi saab lähemalt järele vaadata õigekeelsuskäsiraamatu lühendivalimikust.

Kirjuta esimene kommentaar