Kas lendab või ei lenda?

See meie kandis uudne kujund on inglise keeles juba vana. Oxfordi sõnastiku järgi kasutatakse sõna fly sellisel kujul eeskätt Põhja-Ameerika inglise keeles, kus see näitab edukas olemist (14. tähendus: It remains to be seen whether his project will fly), Macmillani sõnastiku põhjal on see levinud vabamas suhtluses (kõnekeeles) ja tähendab nõustumist või heakskiitu (8. tähendus: if an idea or a statement flies, people accept or approve of it), ka Cambridge’i sõnastikus on see paigutatud inglise ärikeele vabama suhtlusstiili alla ja tähistab seda, kui miski on edukas või populaarne (We're hoping the new brand name will fly).

Seega oleme inglise keelele omase kujundi otse eesti keelde tõlkinud. Meilgi levib see enamasti õigus-, haldus- ja asjaajamiskeeles. Meil lendavad peamiselt ideed ega mõtted, aga hiljukesi ka projektid, eelnõud, kavandid, otsused, soovitused jm. Aga kas meil on selle väljendusviisi järele tõesti vajadus või proovime lihtsalt inglise keelt eesti keeles rääkida?

Heitkem pilk oma keeleallikatesse. Otsetähenduse kõrval lennatakse eesti keeles veel õige mitmes kujundlikus tähenduses. Eesti keele seletavat sõnaraamatus on üks neist kiiresti liikuma: keegi lendab ruttu kohale, pall, nool ja oda lendavad kaugele, vandesõnad lendavad, sulg lendab paberil, aeg lendab, fantaasia lendab jne. Teine tähendus väljendab kõnekeeles kukkumist: lendas pikali, ninali, uperkuuti, kõhuli jne. Veel saab kõnekeeles lennata, kui tuleb ametikohalt lahkuda: juhataja lendas (kohalt). Peale selle on meil veel hulk kujundlikke ühend- ja väljendtegusõnu: saab lennata alt, üle, läbi, peale ja peast, korstnasse, orki, portsu otsa, õhku, vastu taevast jne jne.

Õigekeelsussõnaraamatus on esitatud ka näide mõte lendab. Samuti on meil olemas sõna mõttelend. Nende tähendus ei ole aga võrdne ingliskeelse väljendiga, kus peetakse silmas ühe konkreetse idee edukust. Eesti keeles on pigem väljendatud seda, et mõttetöö on usin, tekib palju ideid, kedagi tabab loomepuhang, ta on loominguline:

 MÕTE LENDAB: Tapa korjas maakaardi abil kokku 207 asist ideed (Maaleht)

 Kui noorte mõte lendab kõrgemale pilvepiirist (Vooremaa)

 Nii kui tuppa sisened, vaikselt silmad suureks tee ning las vabalt mõte lendab kaugele! (Tallinn)

 Igaüks, kellel mõte lendab ja käsi sirutub kaamera järele, on oodatud esitama oma filmi teemal „Ärkamine“ (Tallinna Inglise Kolledž)

Ideed, eelnõu, projekti vms pole keelenormi järgi seni lendama pandud.

Tuletagem aga meelde, mis väljendeid on eesti keeles inglise kujundi asemel kasutatud. Lähtume sõnast idee:

 idee on / ei ole edukas ~ menukas ~ särav ~ tabav ~ lööv ~ võidukas

 idee elluviimine õnnestub / ei õnnestu

 ideed saadab / ei saada edu ~ menu

 idee on / ei ole kaasakiskuv ~ kaasahaarav

 idee töötab / ei tööta

 idee leiab / ei leia vastukaja ~ kõlapinda

 idee leiab head/halba vastuvõttu

 ideel on / ei ole jumet

 ideel on / ei ole hoogu ~ hoogsust

 idee nakatab / ei nakata

Kui aga kellelgi on soov jääda ka eesti keeles lendamiskujundi juurde, siis palun väga – ka seda on meil keeles mitmel kujul:

 idee lendab madalalt või kõrgelt

 idee lennutab meid kõrgele ~ taevasse

 idee on lennukas

 ideel on lennukust

Igas keeles on kujundid – mõni neist on päris ürgoma, mõni on ammuse laenamise teel omaks saanud. Uut tasub laenata pigem siis, kui endal sama kujundit ei ole või sellest ei piisa. Nii hästi välja kujunenud keelel nagu eesti keel on aga peaaegu iga elunähtuse kohta kujundeid küllaga. Seega otsigem oma ideele tähelendu kõigepealt oma keelevaramust!