Kasutades sõna “keeletoimetamine”, peame selle all silmas ka sisulist lähenemist. See tähendab, et me ei paranda mitte ainult keelt, vaid soovime siluda ka sisu. Peame kliendiga nõu terminite ja muu sõnakasutuse teemal, tõstame ühiselt lauseid, lõike või isegi peatükke ümber, jätame neid ära või lisame juurde.

Sisulise ja keelelise toimetamise eesmärk on jõuda tekstini, mis on sujuv, mõtterikas, hea sõnavalikuga, ühtsete terminitega, mille laused on piisava pikkusega ja mis arvestab lugejat iga külje pealt.

Nagu ütleb Emakeele Seltsi keeletoimkonna juhata Krista Kerge: „…keel on alati teksti atribuut ja .. mingit keelelist toimetamist eraldi ei ole olemas: äärmisel juhul saab sellest rääkida kui õigekirja korrektuurist, sest kirja alused on tõepoolest eesti keele tekstides avalduvate variantide enamiku jaoks ühtsed. Teksti toimetamine algab enamasti teksti kompositsioonist, mille muutmine sunnib otsekohe muutma ka keelt, aga ka mõne osa mahatõmbamisest ning teise lahtikirjutamissoovitustest jne.”