„Ühepereelamu” ja „ühe pere elamu”

Kuidas on õige pealkirjas olevaid sõnu kirjutada?

Üldine keelepõhimõte on see, et sõnad on oma tavaolekus üksteisest lahku kirjutatud. Kokkukirjutuseks on tavaliselt mõni põhjus.

Ortograafias on loetletud neist kuus. Üks neist on tähenduspõhimõte, mille puhul on kokku kirjutatud sõna teise tähendusega kui lahku kirjutatud sõna (näiteks siilipea ja siili pea, mantlipärija ja mantli pärija, hingehind ja hinge hind, kärsahais ja kärsa hais). Teine on traditsioonipõhimõte, mis tähendab, et keelt kasutatakse kunagi tehtud kokkulepete järgi (näiteks liiki näitavad liitsõnad kirjutatakse kokku: metsataim, põllutaim, niidutaim; kruusatee, liivatee, rannatee). Need kaks põhimõtet kehtivad ka tänases blogikandes vaadeldavate sõnade juures.

Eesti keeles on rühm sõnu, mis koosnevad arv- või hulgasõnast ja kahest nimisõnast, sealjuures on arv- ja hulgasõna ning esimene nimisõna alati omastavas käändes.

Enamasti on sellised sõnad kokku kirjutatud. ÕSist, EKSSist ja internetist võib leida sõnu ühekülamees, üheaastataim, ühekorranõu, ühekorrasüstal, ühekojasüsteem, ühemunakaksikud; kahekäemõõk, kahekäevise, kahevärvitrükk, kaheperekoer, kaheinimesetuba; kolmepäevapalavik, kolmekuningapäev; neljarattavedu, neljasilmajutt; viiepallisüsteem, viietärnihotell; kuueväljasüsteem, kuuehobusetõld; seitsmevennapäev, kaheksajalasupp, kümnesõrmesüsteem; mitmenaisepidamine, mitmeparteisüsteem, mitmeviljapuder.

Nende kõrvale tekib iga päev keelendeid, mis tuleb lahku kirjutada: ühe ahvi lugu, ühe lossi hääled, kahe kodu ballaad, kahe silla jooks, kolme korruse remont, kolme venna villa, nelja juustu kate, nelja kuninga tee, viie teguri teooria, viie rütmi tants, kuue kuu EURIBOR, kuue mehe kuub, seitsme kassi ravi, seitsme linna muusika, kaheksa sekundi määrus, üheksa muusiku ansambel.

Mis vahe neil kahel sõnarühmal on?

Esimeses on liitsõnad, mis a) näitavad mingi asja või nähtuse üldist tähendust, selle liiki või tüüpi (üheinimesekajut), b) on piltliku tähendusega (seitsmemagajapäev). Teises rühmas olevad sõnad annavad edasi pigem juhuslikumat laadi üksiktähendust, mis on omane ainult mingile konkreetsele kontekstile (kolme kuu töötasu). Nood tähendavad täpselt seda, mida nad ütlevad, liigiline ja kujundlik sisu nendes puudub.

Mõned tavaliselt kokkukirjutatavad sõnad võivad mõnes kontekstis ka üksteisest lahus olla. Sel juhul rakendub tähenduspõhimõte: kui väljendatakse liiki või tüüpi, siis on nad üksteise küljes, kui üksikjuhtumit, siis laiali löödud. Lahku kirjutatud väljendisse saab ka teisi sõnu vahele panna.

KOKKUTÄHENDUS JA NÄIDELAHKUTÄHENDUS JA NÄIDE
ühepereelamuTeatud tüüpi elamu, kuhu mahub elama keskmiselt üks perekond.
Lehised elavad ühepereelamus
ühe pere elamuMingile perele kuuluv elamu.
Ühe pere elamu lammutatakse, teiste perede omad renoveeritakse
ühemehebändTeatud tüüpi bänd, mis koosneb ühest mehest, kes mängib sageli mitut pilli.
Käisin ühemehebändi kuulamas
ühe mehe bändBänd, mis kuulub ühele konkreetsele mehele.
Mind kutsuti ühe mehe bändi. Pärast selgus, et see mees oli teada-tuntud trummar
kahemehesaagTeatud tüüpi saag, millel on kummaski otsas käepide ja mis võib kuuluda kellele tahes.
Toomas ja Tiit ostsid kahemehesae
kahe mehe saagSaag, mis kuulub kahele konkreetsele mehele.
See on nende kahe mehe – Toomase ja Tiidu – saag
kaheinimesevoodiTeatud tüüpi voodi, kuhu mahub magama keskmiselt kaks inimest.
Meie kaheinimesevoodis magas neli last
kahe inimese voodiVoodi, mis on kahe konkreetse inimese oma. Tegu võib olla ka kahe voodiga.
Kahe inimese voodi jalad olid katki

Kõiki sõnu ei saa siiski lahutada, sest siis on nad sageli ilma sisuta või võõramaigulised. Näiteks lahku kirjutatud viie tärni hotell oleks kui hotell, mis kuulub viiele tärnile – see oleks pisut loogikavastane. Samas, kui tärn oleks hüpoteetiliselt isikunimi, tuleks muidugi kasutada tühikut ja öelda viie Tärni hotell. Samamoodi tuleks sõnad üksteisest eraldada, kui hotellil oleks selline nimi: siis kirjutatakse sildile Viie Tärni hotell. Kindlasti saaks välja mõelda muidki sõnamängulisi üksikjuhtumeid, kus eraldi seisvad sõnad annaks edasi teistsugust sisu kui liitsõna. Vahel aga tähenduspõhimõte lahku kirjutades lihtsalt ei tööta ja sobib üksnes kokkukirjutus.

Nojah, möönda tuleb, et mõni ülalkirjeldatud väljend võiks ehk mingis kontekstis ka lahku lööduna olla sama tähendusega: näiteks saaks ju teoreetiliselt öelda ka ühe paja toit või kolme punkti vise, ilma et sisu muutuks. Lahkukirjutus aga annab neile peale liigilise varjundi veel tarbetuid lisatähendusi (ühe konkreetse paja toit või suvaline vise, mis on kasutusel mujal kui korvpallis). Kuna kokku on lepitud, et liigisõnad võiks olla süsteemipäraselt pigem ühes tükis, võiks ka eksitavad erandid tegemata jätta. Siin kehtib traditsioonipõhimõte, mis muudab keele kasutamise ühtsemaks ja ehk ka lihtsamaks.

Vastan algul esitatud küsimusele. Pealkirjas olevaid sõnu võib olenevalt tähendusest mõlemat moodi kirjutada. Kokkukirjutus viitab sageli eseme tüübile või liigile, näidates eraldiseisvat, väljakujunenud või piltlikku tähendust. Lahku tuleb kirjutada väljendid, mis kirjeldavad üksikjuhtu või mingit konkreetset nähtust või asja. Praegu leviv kirjutusviis (esimesed kaks sõna ühes ja tagumine neist eraldi: kaheinimese voodi, kolmetärni hotell, neljavilja helbed) ei ole kokku- ja lahkukirjutusreeglite järgi aga kummalgi juhul võimalik.

Eelmine
Kuidas koostada automaatvastust?
Järgmine
Tehnikakujundid „sisend“ ja „väljund“

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: