Kuidas kasutada ülakoma? Teine osa

1. KIRJAKUJU

Võõrnimed pannakse eesti keeles tavaliselt otsekirja (selle kinnistamiseks kasutan ka kogu postituses näidete jaoks otsekirja, kuid eristamise mõttes lisan neile sinist värvi): Walter, Jane, Obama, Merkel, Li Keqiang, Amazonas, Argentina, Kenya, Samsung, Google, Goldwell, Volvo, Adidas.

2. KIRJAPILT

Mugandamata võõrnimi tuleb kirjutada enamjaolt nii, nagu seda tehakse tema päritolukeeles. See tähendab, et kui nimi ei ole eestlaste jaoks suupärasemaks kohandatud, tuleb sellesse jätta kõik ladina tähestiku tähed, kriipsud ja konksud, mida lähtekeeles kasutatakse. Keeli, kus selliseid krõnkse on, leidub palju, aga siin on paar näidet isiku- ja kohanimedest:

prantsuskeelsed on Émile, Carême, Angoulême, Gâvres,
poolakeelsed Cywiński, Długosz, Białystok, Kraków,
lätikeelsed René Vīķe-Freiberga, Jānis Čakste, Brēksīne, Buziņkova,
leedukeelsed Grybauskaitė, Basanavičius, Akmenė, Ąžuolų Būda,
tšehhikeelsed Jiří , Horníček, Děčín, Mariánské Lážně,
norrakeelsed Ødegård, Kjærstad, Ålesund, Ávjovárri.

3. KÄÄNAMINE

Võõrnimede puhul tasub teada, kuidas neid hääldatakse, sest sellest sõltub nende käänamise viis.

a)     Kui võõrnime lõpuhääliku hääldus ja kirjapilt kattuvad (see tähendab, et me kirjutame nime lõppu kaashääliku või täishääliku ja ka hääldame emma-kumma välja), siis käänatakse neid ilma ülakomata. See kehtib ühtemoodi nii

perekonnanimede (Johnson : Johnsoni, Smith : Smithile, Holmes : Holmesiga, Walter : Walteril, Williams : Williamsita, Beckham : Beckhamina),
eesnimede (Michael : Michaelile, James : Jamesist, Lily : Lilyta, Christina : Christinaks),
kohanimede (Tšaad : Tšaadis, Paraguay : Paraguaysse, Argentina : Argentinata) kui ka
kaubanimede (Citroën : Citroënita, Jonsered : Jonseredi, Samsung : Samsungile, Ibumax : Ibumaxita, Windows : Windowsis, Goldwell : Goldwelliga, Ajax : Ajaxil) kohta.

b)     Kui võõrnime lõpuhääliku hääldus ja kirjapilt ei kattu, tuleb kasutada ülakoma, et eristada nimetavat käänet. See kehtib jällegi kõikide võõrnimede puhul ja olenevalt häälikuliigist kehtivad järgmised reeglid.

• Ülakoma tuleb panna, kui me kirjutame nime lõppu kaashääliku, aga hääldame viimasena täishäälikut: Monet’st, Delacroix’lt, Chevrolet’ga, Bordeaux’ta, Cartier’le.
  

Märkus 1. Mõnikord võib hääldamisel kaduma minna terve silp ja siis võib juhtuda, et sõna lõpeb kirjas ühe kaashäälikuga, kuid häälduses teise kaashäälikuga. Niisugustel puhkudel on ülakoma kasutus vaba – otsest vajadust seda pruukida ei ole (vt punkt a), aga kui keegi tunneb, et ülakoma annab midagi juurde, võib ta selle lisada: Saint-Gillesi ~ Saint-Gilles’i, Descartesiga ~ Descartes’iga, Jacquesile ~ Jacques’ile, Cannesist ~ Cannes’ist.

Märkus 2. Tähele tuleb panna, et ülakomaga käänatavate sõnade omastavat käänet näidatakse samuti ülakomaga, millele ei järgne käändelõppu. Sel viisil saame eristada seda nimetavast käändest: Andrew’ arvuti, Piaget’ teooria.

• nime lõppu hääldame kaashäälikuga, aga kirjutame selle täishäälikuga: Jane’i, Alice’ile, Claude’iga, George’ist, Villeneuve’ita, Robespierre’il, Whitehouse’ina, Bretagne’ist, Lorraine’i, Viking Line’ita, YouTube’i, Tide’iga.
  

Märkus. Vahetevahel levivad kujud *Googlest, *Skypega vms. See on ebakorrektne, sest mäletatavasti ei häälda me lõpus olevat e-tähte – me lõpetame sõna kaashäälikuga ja seepärast tuleb sinna lisada alati käändelõpp koos i-ga: Google’ist, Skype’iga.

Tänapäeval näib, et mõnel keelekasutajal kipub käänamisjulgus kaduma siis, kui nimi tuleb panna omastavas käändes lisandina põhisõna ette. Kui isiku- ja kohanimede puhul on pelgus väiksem (Michaeli pärand, Dumas’ romaanid, Mathiase auto, Jane’i tädi, Białystoki tee, Vilniuse pargid), siis kauba- ja ärinimede puhul on hirm eriti suur ja kardetakse kirjutada näiteks Nissani mootor, Jonseredi saag, Apple’i arvuti, Samsungi mobiiltelefon, Ibumaxi tabletid, Danone’i toidud, Hewlett-Packardi printer, Chevrolet’ esindus, Windowsi programm, Goldwelli šampoon, Viking Line’i laev, Procter & Camble’i tooted ja Ajaxi pesupulber. Pigem tahetakse jätta nimi käänamata. Põhjusi selleks on mitu, aga enamjaolt öeldakse, et tegu on kaubamärgiga ja seda ei tohi mingil juhul käänata. Aga tohib küll, isegi peab, reegel ju ometi selline. Isegi hoiatustähisega kaubamärginime järele käändelõpu panemine on endastmõistetav (vaata lähemat selgitust näiteks siit ja Sirje Mäearu juhistest keelenõuande viiendast kogumikust). See, et inglise ja eesti keelesüsteemid on erinevad, ei anna küll põhjust meie keeles käänamisest loobuda. Välismaisele emafirmale tuleb meie keelte erinevust lihtsalt rohkem selgitada. Paraku on omastava käände kasutamise hirm nii suur, et see on üle kandunud ka siinsetele äriinimestele, sest olen juba kirjutanud, et kohata võib ka eestimaiseid tooteid nimega Hellus jogurt ja Kalev komm, mille korrektsed vasted on muidugi mõista Helluse jogurt ja Kalevi komm.

4. TULETAMINE

Kui võõrnimele liidetakse mõni liide, mis muudab sõnaliiki, saadakse selline asi nagu võõrnimetuletis, mis algab alati väikese tähega ja on alati otsekirjas. Liite lisamisel kehtivad üldjoontes samad reeglid mis käänamisel:

a)     kui viimane täht on nii kirjas kui ka häälduses sama, lisatakse liide ilma ülakomata: michaeljacksonlik, paraguaylane, newyorklane, goldwellilik, texaslane.

Märkus. Ülakoma ei tule ka väikese hulga ajalooliselt mugandunud võõrnimetuletiste puhul, mille kohta eesti keele käsiraamatus on järgmised isikunimenäited: „darvinism, -ist < Darwin, kalvinism, -ist < Calvin, kartesianism, -ist < Cartesius ehk Descartes, marksism, -ist < Marx, masohhism, -ist < Sacher-Masoch, šovinism, -ist < Chauvin, tomism, -ist < Aquino Thomas, hernhuutlus, -lane < Herrnhut, luterlus, -lane < Luther”. Praegusel ajal enam mugandnimede lisandumist ei soosita.

b)     Kui viimane täht on kirjas üks ja häälduses teine, lisatakse liide ülakomaga: delacroix’lane, janice’(i)lik, monet’lik, manet’likkus, youtube’ism, claude’(i)lik.

Võõrnimede kohta saab teavet eesti keele käsiraamatust, ülakoma kasutamise reeglid on sealsamas, ka Tuuli Rehemaa on need Eesti Keele Instituudi lehel mõne hea täiendusega kenasti kokku võtnud. Lisandi käänamisest on kirjutanud muu hulgas Mati Erelt. Tuletamise kohta on siin antud üksnes põgus ülevaade, sest põhjalik käsitlus on meil juba olema: Sirje Mäearu on kirjutanud kaks väga üksikasjalikku ja näiterohket artiklit, mis asuvad siin ja siin, lühikokkuvõte on ka eesti keele käsiraamatus ja keelenõuvakas.

Soovin kõigile lugejatele jõuluks häid sõpru ja keelemängulisi jõule koos nendega! Uueks aastaks aga ikka indu hoida end keelega kursis! Järgmine kord kohtume eesti perekonnanimesid käsitledes.