Kui sõnad on pusas

Oskussõnade loomisel on üks lähtekohtadest süsteemsus. Terminitest on lihtsam aru saada, kui nad on loodud mingi korrapära alusel. Sel viisil moodustuvad mõiste- ja terminipesad, mis võivad olla puu, skeemi, tabeli, sõnastiku vm kujul. Kui korrapära peale ei mõelda, võivad tekkida hoopis pusad, milles olevate mõistete ja terminite vahel on raske loogilist suhet näha. Vaatame seda pusade ja pesade teemat lähemalt.

Sisuliselt ühtne pesa

Ehkki juba aasta tagasi said Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide vahel kokku lepitud õppevorme ja viise tähistavad terminid, on need üldkeeles veel üsna sassis, nagu on juba kirjeldanud Külli Pärtel ühes varasemas Päevakera blogikandes

Kui kokku lepitud terminipesa moodustub lähi- ja kaugõppest ja neid ühendavast põimõppest, siis meedias võib märgata, kuidas lähiõppe tähenduses kirjutatakse koduõpe, mis aga tähistab põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 23 alusel kodus õppimist üksnes õpilase tervisliku seisundi tõttu või vanema soovil, või kontaktõpe, mis on oskuskeeles hoopis õpe, mille jooksul on õpetaja-õppejõu ja õpilase-üliõpilase vahel kontakt olenemata sellest, kas õpitakse kohapeal või veebis. Loodetavasti saab terminite sisu kirjutajatele aga aja jooksul selgemaks ja tekib selge süsteem.

Pusa võib tekkida muu hulgas siis, kui lisada termineid mõnda baasi ükshaaval, mitte mõistepõhiselt. Näiteks on Euroopa interaktiivses terminibaasis IATE kaks terminit: food-borne disease ja water-borne disease. Esimese puhul on vasteteks pakutud toiduga leviv haigus, toidutekkeline haigus ja toidust põhjustatud haigus, millest eelisterminiks on nimetatud toidutekkeline haigus. Teise termini tõlkevasteteks on veega leviv haigus ja vee kaudu leviv haigus, eelistermin neist esimene. Nii tekib terminipaar toidutekkeline haigus ja veega leviv haigus, mis ei pruugi lasta lugejal arvata, et need kuuluvad samasse pessa.

Üks huvitav olukord on sõnaga security, mida on võimalik tõlkida mitut moodi. IATEs on energy security eelistatavaks vasteks energiajulgeolek, food security on eelistatavalt toiduga kindlustatus ja sünonüümina toidujulgeolek, food and nutrition security on toiduga ja toitumisalane kindlustatus, water security veega kindlustatus ja fuel security hoopiski kütusega varustatus. Kas siin on tegu pusaga, kus sisuline süsteemsus on tähelepanuta jäänud, või vastupidi, hoolikalt läbi kaalutud pesaga?

Sealjuures on huvitav, et energy security üks vaste energia varustuskindlus on märgendatud taunitavaks ja selle juures on märkus: „Vahest on kasutatatud seda mõistet, aga energial ei ole varustuskindlust.“ [tsiteeritud muutmata kujul] Aga kui vaadata termineid energy supply security, security of energy supply ja security of supply, siis on nende tõlkena esitatud just energiavarustuskindlus. Samas pesas on  security of gas supply ja security of food supply, mis on vastavalt gaasivarustuskindlus ja toiduainete tarnekindlus. Sellised osaliselt kattuvaid mõisteid tähistavad terminipesad võivad tekitada süsteemiotsijates mõningast segadust.

Keeleliselt ühtne pesa

Peale sisulise täpsuse võib terminipusa tekitada ka keeleline ebaühtlus. Sageli tuleb seda meeles pidada ameti- või üksusenimetuste pesades. Näiteks kui jaemüügijuht on kokku kirjutatud, võiks olla üks sõna ka hulgimüügijuht. Kui linnamajanduse osakond on lahku kirjutatud, võiks jääda eraldi ka teedemajanduse osakond ja ruumiplaneerimise osakond.

Ka tõlgetega võib kaasneda keelelisi pusasid. IATEs on ainsuslik termin regulator tõlgitud vastega reguleerimisasutus, mitmuslik regulators aga vastega reguleerivad asutused. Kuna Euroopa Liidu tõlkijal tuleb järgida oma töös IATEt, võib eestikeelsesse teksti tekkida üsna otstarbetult kirju terminikasutus. Siin on tõlkijad enamasti siiski valinud ühe kirjapildi nii ainsuse- kui ka mitmusevormi jaoks.

Ühtlus võib olla võimatu

Ent olles nüüd rõhutanud korrastatud pesade loomise tarvidust, tuleb kohe tunnistada, et mõnikord ei õnnestu heale tahtele vaatamata sisuliselt ja keeleliselt ühtlast terminipesa luua. Kui näiteks mõni termin on väga harjumuspärane, siis ei ole väevõimuga mõttekas seda süsteemi hakata suruma, isegi kui see võimalus oleks. 

Näiteks ei ole õiguskeeles lõplikult kokku lepitud, mida tähendavad kodukord, sisekord ja töökord (töölepingu seaduses töökorralduse reeglid), ning eri asutused tõlgendavad neid erinevalt. Keeleliselt ebaühtlane on sõnade apelsin, mandariin ja klementiin moodustamine. Vahel ei luba ka sõnavorm ametinimetustes ühtlast kokku- või lahkukirjutust: teadussekretär kirjutame kokku, aga akadeemiline sekretär lahku. Seega võib juurdumus, harjumus või keeleline vorm olla nii süsteemsuse soodustaja kui ka takistaja.

Terminisüsteemsuse teema on põnev, mõtlemapanev ja mitmetahuline, kas pole? Sama küsimust arutatakse pikemalt 14. jaanuaril toimuval terminipäevakul „Terminipusast terminipesani“.
Eelmine
Üttekomast

Kirjuta esimene kommentaar

Email again: