Head tõlkijate päeva!

Olen üle poole oma töö- ja eraelust veetnud koos tarbetekstide tõlkijatega. Minu jaoks on nad imetlusväärsed, erakordsed ja ülimalt haruldased inimesed. Tunnistagem, et on ju nii vähe neid, kes on võimelised tooma ühes keeles väljendatud mõtted teise keelde nõtkelt ja pealtnäha imekspandava kergusega. Nende töö tulemuseks on ühe kultuuriruumi edasiandmine teises kultuuriruumis selle vahenditega niimoodi, et kõik tundub oma ja omane, selge ja hästi tajutav.

Saabusin tarbetõlkemaailma siis, kui meil valitses veel kaks koolkonda. Esimene neist leidis, et hea tõlge on see, kui lähtetekst on edasi antud võimalikult täpselt. Kui originaalis oli kohmakust, stiiliapse või midagi vigast, tuli need ka sihtkeeles edasi anda. Kui halvast originaalist sai halb tõlge, oli see hea. Sedasi arvata võis olla küll õigustatud, kuid sihtrühm – lugeja – jäi vajalikust teabest vähemalt osaliselt ilma. Teine koolkond leidis, et lähteteksti mõtet tuleb väljendada sihtkeeles võimalikult täpselt. Et sel ajal hakkas tõlkesse jõudma igamehetekste, mis ei olnud alati kõige paremas korras, tundus, et teise koolkonna lähtekohtadega sai paremini lugejat teenida. Uno Mereste ületuspõhimõte („Keeles, mille terminoloogia luuakse hiljem, on alati reaalseid võimalusi kujundada parem terminite süsteem kui varem kujunenud terminitega keeles“) jõudis sedasi oskuskeelest ka üldkeelde. Tõlkijad tõlkisid märksa „ebatäpsemalt“, kui originaaltekstis kirjas oli, kuid sihtrühm oli rahul.

Arvan, et olen aja jooksul kokku puutunud sadade tõlkijatega. Mida aeg edasi, seda vähem on märgata esimese koolkonna esindajaid. Tänapäeva hea tõlkija lähtub lugeja vajadusest ja püüab originaalteksti mõtte piires jääda säravaks ja paeluvaks, ligitõmbavaks ja unustamatuks. Võib-olla teeb ta seda pattu, et kirjutab lähtekeeles pidevalt korratava sõna asemel sihtkeeles mõne sünonüümi või isegi teeb pikast lohisevast lausest kaks. Senikaua, kuni ta piire ei ületa ja teksti mõtet ega varjundeid ei muuda, annab see tulemusele üksnes plusse juurde.

Hea tõlkija:

·       ei ütle kunagi: „Originaalis oligi nii ja mina nii ka panin.“ Ta ei ole lodev, vaid püüdleb parema väljendusviisi poole, otsib kõikvõimalikest allikatest senikaua, kuni leiab täpse sõna, selge varjundi, mida sihtkeele lugeja tajub enam-vähem samamoodi, nagu võis tajuda originaalteksti autor;

·       on leidlik ja loominguline. Mõne tehnikateksti või IT-teksti arusaadavust suurendab sageli tõlkija oskus vastendada andekal viisil vidinaid, mida meie keeles veel nimetatud ei ole. Ta keeldub uskumast, et ühe keele väljendeid ei ole võimalik teise keelde tuua. Ta leiab selleks alati tee;

·       kontrollib originaalteksti fakte ja kui leiab eksimuse, juhib sellele tähelepanu. Näiteks eurotõlgete maailmas näitab tõlkija imetlusväärsust sageli see, kas ta on kõik need miljon Euroopa Liidu Teataja viidet üle kontrollinud, sealsetest allikatest õiged terminid leidnud või terminilahknevuse korral märkuse kirjutanud;

·       õpetab hea meelega oma kolleege. Meenub NATO-teemaline tekst, kus tõlkija abil sai omandatud arvukalt teadmisi moodsatest relvadest ja nende osadest. Kunagi arvasin, et keemiat ei ole pärast kooli enam kunagi vaja, aga võta näpust – ohutuskaarte toimetades tuli end mitmesuguste keemianüanssidega põhjalikult kurssi viia. Hiljem Euroopa Kemikaaliameti tõlkeid üle vaadates oli juba korralik põhi all;

·       õpib ka ise pidevalt, aga mitte niivõrd koolitustel või üritustel käies (mis ei ole mõistagi sugugi halb), kuivõrd iga uue tõlketekstiga, iga järgmise termini loomisega, aastakümneid, mõnikord eluaeg. Keeletoimetaja lemmikud on tõlkijad, kellega tuleb mõni keeleviperus jutuks ainult korra, mõnikord möödaminneski, ja kelle tekstides seejärel seda enam mitte kunagi ei kohta;

·       ei jäta oma saamatusest või laiskusest põhjustatud ebakohti keeletoimetajale. Ta teab, et tema suudab anda oma parima tõlkimisel ja keeletoimetaja tõlke lihvimisel. Pealiskaudse tõlkija tekst ei saa kunagi ideaalseks, olgu keeletoimetaja kui professionaalne tahes. Parim tulemus sünnib ideaaltõlkija ja ideaaltoimetaja koostöös: üks külvab, teine kastab ja rohib ning lugejal jääb üle vaid seda nauditavat vilja lõigata;

·       teeb ka vigu, kuid suudab need pärast avastamist omaks võtta, andeks paluda ja endale andeks anda ning minna edasi veel tugevama, kogenuma ja targemana.

Tõlkijatele on omane veel üks omadus: nad on sõbralikud, lahked ja heasüdamlikud, empaatilised ja uudishimulikud ning alati valmis keeleasju arutama. See ei ole liialdus – kes tunneb mõnda tõlkijat, kes oleks oma loomult tusane või tujutu või ei sooviks aidata?

Kõige selle pärast tahaks tõlkijatele meelde tuletada, et nad saadavad iga päev oma rasket tööd tehes korda väikeseid imesid. Ja selle eest tuleb olla lihtsalt tänulik.
Eelmine
Leidkem sõnale „popsocket“ hea vaste!

Sellel postitusel on 2 vastust

pRCmbfuiNk
JDLyobiBaHCjscf
11. oktoober 2020
RtYLAxvijw
ZzCqcILeNvKMagm
11. oktoober 2020
Email again: