Teise poole poolt annetatud rahast pool antakse juhataja poolt üle pärast poolt kahte
Muidugi oskavad paljud seda tagasõna õigesti kasutada. Nende kõrval mäletab suur osa inimesi kooliajast, et sõnaga poolt on midagi valesti ja seda ei peaks mingitel juhtudel pruukima, kuid täpne teadmine on jäänud ajusoppi tuhmuma. Kolmas osa on sellegi unustanud. Tuletagem siis meelde, miks tuleks selle sõnaga ettevaatlikult ringi käia.
„Eesti keele seletavas sõnaraamatus” on kirjeldatud seitset sõna poolt kasutusviisi. Muret tekitavad neist peamiselt kaks, mis levivad õigus- ja halduskeeles ning millest õhkub tihti kantseliidi ja paberlikkuse hõngu.
1) HIIRE POOLT SÖÖDUD JUUST => HIIRE SÖÖDUD JUUST
Sageli moodustatakse lauses konstruktsioon, kus kõigepealt tuleb tegija (hiir), siis poolt-sõna, seejärel tud- või tav-kesksõna (söödud või söödav) ja lõpuks põhisõna (juust). Sellises konstruktsioonis pole poolt enamjaolt tarvilik ja selle võib rahulikult ära jätta. Lause sisu ei muutu.
| HIIRE POOLT SÖÖDUD JUUST | HIIRE SÖÖDUD JUUST |
| kodanikuühenduste poolt algatatud projektid | kodanikuühenduste algatatud projektid |
| Maardu Linnavalitsuse poolt korraldatud riigihange | Maardu Linnavalitsuse korraldatud riigihange |
| Statistikaameti poolt avalikustatud andmed | Statistikaameti avalikustatud andmed |
| ministri poolt allkirjastatud käskkiri | ministri allkirjastatud käskkiri |
| Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud lõimumiskava | Vabariigi Valitsuse kinnitatud lõimumiskava |
| laenutaotleja poolt esitatavad dokumendid | laenutaotleja esitatavad dokumendid |
| eksperdi poolt määratud töötaja | eksperdi määratud töötaja |
Vahel harva on poolt-sõna järele siiski vajadus. Näiteks väljendis komisjoni poolt volitatud ametnikud on selge, et tegu on ametnikega, keda komisjon on volitanud. Ent kui võtta sõna poolt ära, on fraas komisjoni volitatud ametnikud kahemõtteline: sellest võib küll välja lugeda, et tegu on volitatud ametnikega, kuid ebaselgeks jääb, kas volitanud on neid komisjon või on need lihtsalt komisjoni ametnikud, keda on volitanud keegi teine. Sellised väljendid on ka näiteks koera kaevatud auk (kas augu kaevas koer või on see lihtsalt üks kaevatud auk, mis on koera oma), ametniku prinditud dokumendid (need võis printida ametnik, kuid need võivad olla ka mujal prinditud dokumendid, mis on nüüd ametniku valduses), IT-juhi kogutud andmed (pole selge, kas andmed kogus IT-juht või keegi teine, kes andis need IT-juhi kätte). Sellise kahemõttelisuse puhul tuleb sõna poolt selguse huvides kindlasti lisada. Õigus- ja halduskeeles on täpsus tähtis. Kui augu on kaevanud koer, dokumendid on printinud ametnik ja andmed on kogunud IT-juht, siis olgugi kirjas koera poolt kaevatud auk, ametniku poolt prinditud dokumendid ja IT-juhi kogutud andmed. Sellised juhtumid on siiski harvad – lõviosa poolt-sõna ületarvituse juhtumeid selle erandi alla ei käi ja enamjaolt seda sõna tarvis ei ole. Pealegi selgitab fraasi tähendust sageli kontekst.
2) HIIRE POOLT SÖÖDI JUUSTU => HIIR SÕI JUUSTU ~
JUUSTU SÜÜAKSE HIIRE POOLT => JUUSTU SÖÖB HIIR
Inglise keelele on omased passiivilaused, kus tegijat väljendatakse kujul by + tegija (nt by mouse). Ka eesti keeles on umbisikulise tegumoega laused, kuid sellele pole olnud kombeks passiivset tegijat lisada. Praegu kipub see tava meie keelde tulema. Kui varem olid levinud fraasid makse tõstetakse või toetusi vähendatakse, siis nüüd lisatakse sellele valitsuse või ettevõtte poolt, selle asemel et öelda valitsus tõstab makse või ettevõte vähendab toetusi. Eks ühest küljest mõjutab seda võõrkeelne tekstimaailm, teisalt aga ametnikukeele kuivapoolsus ja harjumused. Tavalugeja jaoks on selline konstruktsioon raskepärane ja keeruline lugeda, eriti kui lause on pikk ja sisaldab mitut mõtet. Lihtsustamiseks piisab, kui otsida tegija lausest üles ja teha see tegusõna abil aktiivseks. Mõnikord aitab ka teine kääne või kõrvallause, nagu on näha tabeli kahest viimasest näitest.
| HIIRE POOLT SÖÖDI JUUSTU ~ JUUSTU SÜÜAKSE HIIRE POOLT | HIIR SÕI JUUSTU ~ JUUSTU SÖÖB HIIR |
| Akt koostatakse komisjoni või selleks volitatud isiku poolt | Akti koostab komisjon või selleks volitatud isik |
| Parkimiskaart antakse välja liikumis- või nägemispuudega füüsilisele isikule arsti teatise alusel kohaliku omavalitsuse poolt | Parkimiskaardi annab liikumis- või nägemispuudega füüsilisele isikule arsti teatise alusel välja kohalik omavalitsus |
| Erandjuhul võib õpilast vastu võtta ka õppeaasta jooksul, kui selleks näidatakse taotluse esitaja poolt ära vältimatu vajadus | Erandjuhul võib õpilast vastu võtta ka õppeaasta jooksul, kui taotluse esitaja näitab selleks vältimatut vajadust |
| Ametnik, kelle poole pöördutakse teabenõudja poolt otseselt ning kes valdab taotletavat teavet | Ametnik, kelle poole teabenõudja otse pöördub ja kes valdab taotletavat teavet |
| Lepingu uuendatud versioon tehakse Teenusepakkuja poolt kättesaadavaks | Teenusepakkuja teeb lepingu uuendatud versiooni kättesaadavaks |
| Amet on lubanud kasutada söödalisandeid tootja poolt | Amet on lubanud tootjal söödalisandeid kasutada |
| Volitatud esindajad on andnud nõusoleku raamdokumendi koostamiseks teiste riikide kalandusspetsialistide poolt | Volitatud esindajad on andnud nõusoleku, et raamdokumendi koostavad teiste riikide kalandusspetsialistid |
Üsna tavapärased on ka laused, kus poolt-sõna on mõlemal siinkirjeldatud viisil kuritarvitatud. Näiteks on ühes õigusaktis kirjas: Vaimuliku poolt kinnitatud abielu sõlmimise kohta välja antud esmane tõend võib olla allkirjastatud vaimuliku poolt, kes abielu sõlmis, või maavalitsuse perekonnaseisuametniku poolt, kes abielukande andmed andmehõivega rahvastikuregistrisse üle võttis.
Ometi on lause poolt-sõna äravõtmisel ja tegija aktiviseerimisel palju loomulikum: Vaimuliku kinnitatud abielu sõlmimise kohta välja antava esmase tõendi võib allkirjastada vaimulik, kes abielu sõlmis, või maavalitsuse perekonnaseisuametnik, kes võttis abielukande andmed andmehõivega rahvastikuregistrisse üle.
Sageli aga keeratakse õigusakti lausele peale veel üks väike kantseliidivint, mida algtekstis ei olnudki. Järgmises lauses on ametnikku tabanud suurem bürokraatiapuhang:
Lapse sünni registreerimiseks esitab /../ avaldaja /../ linnavalitsusele:
1) kirjaliku sünni registreerimise avalduse (täidetakse kohapeal ametniku poolt avaldaja poolt esitatud dokumentide, rahvastikuregistri andmete ja avaldaja ütluste alusel)
Lugejal oleks aga lihtsam mõista lauset, mis lõppeks .. mille ametnik täidab kohapeal avaldaja esitatud dokumentide ja ütluste ning rahvastikuregistri andmete alusel.
Tänase kande pealkiri võiks aga pärast parandust olla näiteks selline: teise osalise annetatud rahast pool annab juhataja üle pärast poolt kahte.
Sõna poolt äravõtmine ja tegija aktiivseks muutmine ei nihuta tavaliselt lause mõtet. Pigem teeb ta lause meile keeleomasemaks, lihtsamaks, lühemaks ja mõistetavaks. Kas see aga polegi mitte õigus- ja halduskeele valdajate ülesanne – vahendada tavalisele inimesele teavet võimalikult selgelt ja arusaadavalt?
Samal teemal on kirjutanud ka Egle Pullerits vihikus „Kuidas hoiduda kantseliidist” (lk 21–22), Mati Erelt kogumikus „Lause õigekeelsus” (lk 26–28) ja Katrin Kern vihikus „Nõuandeid toimetajale” (lk 35).
Kirjuta esimene kommentaar