Milleks meile „&”?

Kirjutan täna ampersandi kasutamise viisidest eesti keeles, liikudes skaalal, mille ühes otsas on võimalikkus ja teises mõeldamatus. Mõistagi väljendan üksnes enda arvamust. Ärinimede näited on otsitud äriregistrist ja kopeeritud sealsel kujul, muud näited pärinevad internetist.

Võimalik ampersand

Ampersandi pruugitakse sageli äri- ja ettevõttenimedes. Äriregistri järgi on meil ampersandiga nimesid registreeritud 4000 ringis. Eeskuju selleks tuleb võõrkeeltest, kus ja-märgiga on kombeks ühendada kaht sõna, nime, nimeosa või nimetähte. Selle kohta on antud ka ortograafiareegel: kui kahel pool ampersandi on sõnad, tuleb ampersandi ette ja taha panna tühik, kui aga ühendatakse ainult tähed, võiks need olla tühikuteta kõik ühes kimbus.

1)Kõige sagedasem ampersandi ülesanne on nimede ja nimetähtede ühendamine. Sageli on selle taga välismaine kontsern või emaettevõte, kes soovib ka oma filiaalile või tütarfirmale sama kirjapildiga nime mis emamaal, sealjuures lisatakse kohalikku üksust tähistav sõna kas inglise või eesti keeles. Samal viisil on ampersandi kasutamine saanud kombeks Eesti nimede ja nimetähtede sidumisel.

2) Mõned äri- või ettevõttenimed (ükskõik kas välis- või omakapitali põhised) koosnevad a) üksnes teiskeelsetest sõnadest või b) nimest ja teiskeelsetest sõnadest. Ärinimedel on järel eestikeelne õigustähis, välismaa filiaalidel ka viide asukohale. Ka sel juhul võiks ampersand olla ehk võimalik, sest võõrkeelsete sõnade ühenduses kehtivad ka võõrkeele reeglid ja järelikult võiks ehk kasutada ka teise keele siduvaid vahendeid (muidugi ei välista see eestikeelse ja eelistamist).

Kaheldav ampersand

Mõni ampersandi kasutuskoht paneb mõtlema ja selle käigus võib leida nii pooldavaid põhjendusi kui ka vastuväiteid.

3) Vahel on äri- või ettevõttenimes ühendatud inimese nimi ja eestikeelne sõna, näiteks kompanii või selle lühend ko, samuti partnerid, pojad, grupp vm. Sellise nimemoodustusviisi korral tekib juba teatav kõhklus. Eestikeelsete sõnade puhul astutaks ju otsekui võõrkeelsest ruumist meie keele omasse ja siis oleks loomulikum kasutada ka sidesõna ja. Teisalt on sellistes nimedes võõrkeelte eeskujul sageli kasutusel traditsioonilised sõnad, mille puhul võiks ehk ampersandi pruukimist siiski möönda. Aga kust siis tõmmata piir, et näe, see sõna sobib ampersandiga, sest välismaal on ka nii, aga too sõna enam ei sobi, sest sellel pole võõramaist eeskuju? Seepärast kipun ma ikkagi kahtlema ampersandi mõttekuses siis, kui sellest vähemalt ühele poole jääb eestikeelne sõna.

ADOMA & KO OÜ
Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ
OÜ Hendrikson & Ko
Aktsiaselts Kalmar & Pojad
Hansson, Leego & Partner
Mäger & Kompanii OÜ
Osaühing P.J. & Kompanii
Osaühing FORE & GRUPP

4) Kui jätta nimed korraks kõrvale ja vaadata mujal keelekeskkonnas ringi, siis võib näha ampersandi levikut ka mujal. Üks selline koht on teadustöödes või -uuringutes. Mõnikord on asutuses otsustatud kasutusele võtta mõni rahvusvaheline viitamissüsteem (esmajoones APA), mis põhineb inglise keelel ja kus võib seetõttu näha ka ampersandi. See pannakse tavaliselt siis, kui mõne viidatava teose on kirjutanud rohkem kui üks inimene, kuid vähem kui neli inimest. Kahe (viimase) nime vahele pannakse rahvusvaheliste viitamissüsteemide järgi ampersand.

Kindlasti on rahvusvahelise viitamissüsteemi reeglid hädavajalikud, kui töö ilmub mõnes ajakirjas, kus on selliseid nõuded kehtestatud, või kui see avaldatakse teises keeles. Kahtlust äratab aga see, kas eestikeelses tekstis eestikeelsele lugejale kirjutatud tekst, kus viidatakse muu hulgas ka Eesti autoritele, peab sisaldama viitamisel võõrkeelset ampersandi. Samal ajal on teadustekstides ajalooliselt kasutusel teisigi ladinakeelseid viitamisväljendeid: et al., ibid. jne. Selle peale saab aga jällegi teisest küljest küsida, kas ampersand tuleb eesti teadusteksti traditsioonilisest ladina keelest või on see pisut nagu moeröögatusena inglise keelest üle võetud. Kui vaadata meie enda teaduskeele viitamissüsteemi, siis meil on siiani olnud kasutusel sõna ja; kolme nime puhul on kahe esimese vahel koma.

Muide, MLA, Harvardi ja Chicago viitamissüsteemides ei ole ampersand ka inglise keeles nõutav, vaid selle asemel kasutatakse sõna and.

Mõeldamatu ampersand

Ampersand on hakanud vallutama ka kohti, kus selle järele ei peaks olema mingit vajadust. Häiriv on selle kasutamine üldkeelses tarbetekstis. Ei tahaks uskuda, et põhjuseks on ruumi kokkuhoid, eriti kuna võidetakse vaid üks tähemärk. Pigem võib selle taga näha inglise keele matkimist ja soovi olla nii nagu välismaal, ehk ka eristumisiha ja tahtmist näida moodne.

5) Kui nime osaks on ainult eestikeelsed sõnad, siis on tegu eestikeelse tekstiga ja järelikult tuleks kasutada eestikeelseid sidesõnu. Väga kentsakas on ampersand järgmistes, puhtas eesti keeles loodud äri- ja ettevõttenimedes:

OÜ Koopia Niini & Rauam
Strand Spa & Konverentsihotell
Aed Puit & Kodu OÜ
Ahju & Kaminatööde OÜ
Akna & Uksemeister OÜ
ARVUTI & AUTOTEHNIKA OSAÜHING
osaühing Kuusk & Mänd
Sirkel & Mall OÜ
grillmaja Lest & Lammas
OÜ Patendi- & Kaubamärgibüroo Koitel
A.K.Finants & Õigusabi Osaühing
Korteriühistu Kalda & 13

6) Äri- ja ettevõttenimed pole enam ammu ainuke koht, kus ja-märki võib kohata. Üks valdkond on perioodikaväljaanded. Meil on ajakirjad Kodu & Aed, Eramu & Korter, veebiajakiri Kirik & Teoloogia. Veelgi enam: ajakirja Anne & Stiil veebilehel on rubriigid KEHA & VAIM, ELU & MÕNU, STIIL & ILU. Ajakirjade üks eesmärk on eristuda teistest. Kui nii paljud ajakirjad teevad inglise stiilikasutust järele, siis mille poolest nad eristuvad? Pigem on niisugune kaanepilt juba ammu üheülbaline ja igav, mille atraktiivsust vähendab keeletundliku inimese jaoks veel see, et ennast ehitakse võõraste sulgede abil, kuigi meil on oma keeleski nutikaid ja tabavaid vahendeid küll.

Ajakirjad pole ainukesed. Viimane koht, kus ma üleliigset ampersandi märkasin, oli Piletilevi veebileht, kus oli pealkiri „Luisa Värk & Uku Suviste - Armastuse ilmad”. Sealjuures tuleb öelda, et kontserdiplakatil endal ei ole kusagil ja-märki.

7) Inglise keele mõjul on ampersand tulnud ka tõlkelühenditesse. Toon näiteks kaks levinud väljendit. Inglise keeles on research and development ja research, development and innovation, mis on vastavalt teadus- ja arendustegevus ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon. Inglise keeles on esimese väljendi kohta lühend R&D ja teise kohta variandid RD&I, R&D&I või RDI (viimast, ilma ampersandita moodust soovitatakse muuseas ELi terminibaasis IATE inglise keeles kirjutajatele). Ka eesti keeles on kaht lühendit hakatud kirjutama kujul T&A ja TA&I. See aga pole meie lühendimoodustusreeglitega kooskõlas.

Suurtähtlühendi võib luua muu hulgas iga lühendatava sõna esitähest. Nii näiteks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted VKE, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on ITK, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on MKM, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut on KBFI; Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon on EKABL, ajakiri Keel ja Kirjandus KK jne. Nendes väljendites olevat sõna ja pole tavaks lühendisse lisada. Seepärast ei tasu ka tõlkimisel ampersandi (ega sõna ja) üle võtta ainult põhjusel, et inglise keeles on nii. Korrektsed lühendid on TA ja TAI ning kui tekib tunne, et need sarnanevad mõne lühendiga, mis on meil juba olemas, saab alati anda allmärkuses või lühendiloendis pikema selgituse.

Mis meid võiks tulevikus oodata? Kui soovime eeskuju võtta võõrast & unustada oma, siis pole üldse võimatu, et edaspidi on meil sõnade ja & ning asemel ainult üks, see välismaine kaksiktäht. See võib jõuda ärinimedest & pealkirjadest nimetustesse, seejärel reklaamidesse & jooksvasse teksti, samuti suurtähtlühenditest väiketähtlühendeisse &ms, &t, &j, &pm, &pt &ne.

Või pole meil seda märki eesti keeles ikkagi vaja?