Kelle käevangus käib kraadimullike?

Vikipeedia ingliskeelse versiooni järgi möödub esimesest teadaolevast kirjapandud kraadimärgist tänavu 360 aastat, saksakeelse järgi aga lausa 448 aastat. Olgu sellega kuidas on, igatahes on tema vanus väärikas ja tal on ka eesti keeles olnud küllalt aega oma kasutusalade väljakujundamiseks. Neid on peamiselt kaks.

1)     Nurgakraad, -minut ja -sekund

Nurka väljendatakse arvulise väärtusega, mille järele tuleb kirjutada kraadimärk. Nurgakraadimärk kirjutatakse numbriga kokku:

         Kolmnurk oli täisnurkne, st selle üks nurk oli 90°.

         Kui keerad rooli juba 4–5°, hakkab auto kohe pöörama.

         Suitsutoru põlv, 60°, läbimõõt 115 mm.

 Ühes nurgakraadis on 60 minutit, mille tähis on ′, ja ühes minutis on omakorda 60 sekundit, mille tähis on ″. Ka minuti- ja sekunditähised tuleb numbriga kokku liita:

         1° = 60′ = 3600″

 Samal viisil kasutatakse geograafilisi laius- ja pikkuskraade, -minuteid ja -sekundeid – ikka arvu külge seotuna:

         Tahkuna neem – 59° 50′ põhjalaiust, 22° 35′ idapikkust

         Google Mapsi järgi on Tartu tähetorni koordinaadid 58° 22′ 43,7″ põhjalaiust ja 26° 43′ 12,3″ idapikkust.

 Mullike jääb numbri külge ka siis, kui kraadimärgiga tähistatakse omadussõna (-kraadine):

          Kuidas teha 360° (loe: kolmesaja kuuekümne kraadiseid) fotosid?

          Katusel on 16° (loe: kuueteistkümnekraadine) kalle.

          See nurgamõõdik on 45° (loe: neljakümne viie kraadise) nurga all lõikamiseks.

 

2)     Temperatuurikraadid

Temperatuuri väljendatakse eesti keeles Celsiuse skaalal ja selle tähis on °C. Selle tähise kasutamisel läheb mullike numbrist lahku ja ühineb hoopis Celsiuse lühendiga, jättes enda ette tühiku:

          Homme on sooja 2–5 °C.

          Uus kuumarekord on 53,2 °C.

Kuna me kõik Eestis teame, et me mõõdame temperatuuri Celsiuse kraadides, võib selle näitu väljendada ka ilma Celsiuse nime või lühendit nimetamata ning sel juhul paneb kraadimärk jälle numbriga leivad ühte kappi:

          Väljas on 13° külma, aga toas 24° sooja.

          Homme tuleb pakane: ilmateates lubati lausa –32°.

          Selle 35° (loe: kolmekümne viie kraadise) kuumusega ei tahaks küll kuskile sõita.

On ka teisi temperatuuriskaalasid, mille kasutamisel käitub kraadimullike sama truudusetult. Niipea kui pildile tulevad Fahrenheiti, Rankine’i või Réaumuri skaala tähised, lahkub mullike numbriliidust, astub tühiku võrra paremale ja loob uue ühenduse: °F, °R või °R (ka °Re):

           11 °C = 51,8 °F = 8,8 °R

Niisiis tuleb meeles pidada, et eesti kirjakeeles ei jäeta kraadimullikest kunagi kuskile üksi kõlkuma. Kui kirjutatakse ainult arvuline suurus, läheb ta numbri käevangu, aga kohe kui ligi astub Celsiuse lühend, ühineb ta hoopis temaga ning jätab enda ja numbri vahele tühiku.