„ja” ja „ning”

Keeletoimetaja kuuleb üsna sageli, et inglise keeles on rohkem väljendusvahendeid ja sõnu, eesti keel on vaene, siin pole tabavaid vasteid ega sünonüüme. Nendele väidetele tuleb kategooriliselt vastu vaielda, sest meil on lihtsalt teistsugused väljendusvahendid, mille valimisega võib võõrkeele kütkes olev keelekasutaja vahel oskamatusest hätta jääda.

Veelgi enam – palun väga, meil on üks sidend, mida saame erinevalt inglise keelest varieerida. Jutt on sõnadest ja ja ning.

Nagu ikka, teeb valikuvõimalus olukorra kohe keeruliseks. Eesti keele käsiraamatus on öeldud, et sõnad ja ja ning ühendavad sageli kaht võrdset poolt ning kannavad ühesugust tähendust. Selle põhjal võiks arvata, et keelekasutaja võib valida mis tahes kontekstis emma-kumma sidesõna. Siiski on eesti keeles välja kujunenud tava kasutada üht sidesõna pigem ühes ja teist pigem teises kohas.

I. Kui lauses on vaja ühte siduvat sidesõna, siis on kombeks valida ja.

Leibur kasvatas mullu käivet ja kasumit.
Mees lõhkus autot ja läks sõbrale kallale.
Levadia alistas kindlalt Infoneti ja tuli Eesti meistriks.
Limbo – robottolmuimeja, mis toitub kokkukogutud rämpsust ja oskab astmeidpidi üles ronida.

Sageli võib märgata sellistes lausetes tarbetut ningi:

Meeseep piima ning jojoba õliga –> .. ja jojoba ..
Hetkel otsime oma tiimi uut liiget ning sõpra. –> .. ja sõpra.
Päästeamet soovitab: varuge joogivett ning püsige toas! –> .. ja püsige ..
Säästva arengu komisjon valis uue esimehe ning kinnitas fookusteemaks kultuuripärandi. –> .. ja kinnitas ..
Tee on küll juba mõnda aega uudishimulikke liiklejaid täis ning tänaseks leidnud oma tänulikud kasutajad, ... –> .. ja praeguseks ..

Maris Makko kirjutas juba 2009. aastal seletamatust ningitamise kihust. Mõnikord on ülemäärane ningi-lembus nii meeltmööda, et seda kasutatakse lausa lõikude viisi. Selliseid näiteid on veebist lihtne leida.

Käsiraamat tutvustab põhjalikult töölepinguseadust ning pöörab eriti suurt tähelepanu just neile sätetele, mis ei ole piisavalt selged ning mille tõlgendamisel tekib praktikutel küsimusi. Lisaks leiavad tutvustamist ka kõik värsked kohtulahendid ning muud olulised tööõigusega seotud teemad.

Programm „KUTSE” on teinud läbi uuenduskuuri ning lisaks katkestanutele on programmi raames võimalik õppida ka täiskasvanutel eraldi õpperühmades.

Kui sa oled kunagi katkestanud õpingud kutseõppeasutuses ning tahaksid need nüüd lõpetada, siis on programm KUTSE just sinule! Kas ka Sinuga juhtus nii, et majandusõitsengu ajal tundus töötamine mõistlikum kui õppimine ning praktikalt tagasi kooli Sa enam ei jõudnud?

12- ning 13aastaste õpilaste hindamisel vaadeldi ning uuriti, kas nende vastused on piisavalt sisukad ning mitmekesised ning kas need aitavad küsimuses püstitatud probleemi lahendada. Hindamise põhjus ning eesmärk oli välja selgitada, kui palju infot ning nõuandeid on 12- ning 13aastastele lastele antud ning kas olukord vajab parandamist.

Ükskõik millise sõna ülemäärane pruukimine on tüütav, häiriv, vahel ärritavgi. Üheülbalised näevad välja ka eeltoodud näited, kus ja ja ningi varieerimine oleks tekstile palju juurde andnud. Aga millal siis emba-kumba kasutada?

II. Kui lauses läheb vaja kaht ühendavat sidesõna, siis harilikult on ning teisel kohal. Kui sarnaseid sidendeid on veel rohkem, võib sõnu ja ja ning varieerida, kuid esimesele kohale võiks jääda ja.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia.

Reisija kanda jäävad sõidu- ja majutuskulud, reisikindlustus ning viisa.

Laste ja noorte murede ja/ning probleemide varase märkamise ning sekkumise põhimõtteid asuti omavalitsustele välja töötama 2009. aastal.

See tava tuleb aga kõrvale siis, kui lause koosneb mitmest tasandist. Sel juhul ühendab ja pisemaid üksusi ja ning suuremaid lauseosi. Nende kasutamise järjekord sõltub madalamate ja kõrgemate tasandite paiknemisest. Kui madalam tasand on eespool, tuleb ka ja lauses esimesena, kui pisem üksus on tagapool, tuleb esimesena ning:

Bosnia ja Hertsegoviina ning Eesti kohtumine, aga Eesti ning Bosnia ja Hertsegoviina kohtumine

Üliõpilased saavad osaleda veebiküsitluses ning lugeda töö- ja õpivõimaluste kohta välismaal.

Saaremaal lendasid tormis katused, murdusid puud ning telefoni- ja elektripostid.

Ekspordi- ja impordimaht ning kodu- ja välisturu nõudlus

Toiduainetööstus peaks pakkuma tuge ja abi ning looma ja ellu viima sellekohased meetmed.

Seminar peetakse haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajate koostöös.

Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord
Mõnikord on sõnavalik vaba:
2014. aastal on kavas koolitada ja/ning nõustada era- ja avaliku sektori ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete töötajaid olemasolevate töökohtade säilitamise ja/ning uute loomise valdkonnas.

Eesmärk on toetada ja abistada last, perekonda ja/ning valdkonnaga seotud asutusi kogukonnas, arvestades seejuures laste ja perede õigusi, vajadusi ning arendades nende iseseisvat toimetulekut ja oskusi keerulisi situatsioone lahendada.

Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.

Sageli võib näha aga vastupidist kirjutusviisi:

Saaremaa Laevakompanii eesotsas Vjatšeslav Leedoga ja majandus- ning kommunikatsiooniministeerium on saavutanud põhimõttelise kokkuleppe saartevahelise praamiliikluse jätkamise suhtes. –> .. Leedoga ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ..

Programmi viivad ellu ja rakendavad riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutused. –> .. ning rakendavad riigi- ja kohaliku ..

Jõuamegi järeldusele, et kuigi ja ja ning on sünonüümid, sobib üks või teine neist mõnes kohas paremini. Üheülbalisuse asemel tasub varieerida ja meeles võiks pidada sidendite kasutamise põhimõtteid püsiühendite ja suuremate tasandite vahel. Sõnade ja ja ning valimine on otsekui keelemäng, milles osalejalt nõutakse mõtestatud lähenemist, tarka sisusse süüvimist ja armastust hästi koostatud teksti vastu.

Samal teemal on kirjutanud ka Reet Kasik kogumikus „Õigus ja keel” (2000, lk 119–122).

Kirjuta esimene kommentaar